11 asja, mis lapsevanemal koolialguse sahmimises ununesid, aga millele nüüd kindlasti mõelda tuleb


11 asja, mis lapsevanemal koolialguse sahmimises ununesid, aga millele nüüd kindlasti mõelda tuleb
Allikas: Pixabay

Uus õppeaasta, varased ärkamised, õpikud, kodused ülesanded... nüüd, kui esimesed nädalad on mööda saanud ning hakkab tekkima rutiin, tuleb tõsiselt mõelda sellele, kuidas terve kooliaasta mööduks nii lapsele kui vanemale rahulikult ja võimalikult rõõmsameelselt.

1. Milline on hea kool?

See on kool, kuhu laps tahab rõõmuga minna. Sealt koju tulles räägib ta õhinal, mida põnevat seal tehti. Vanemate jaoks on selline kool õnnistus, sest lapse kasvatamine ja arendamine on kooli ja vanemate huvide kokkulangemine.

2. Kõige tähtsam on kõne arendamine

Kodus peab arendama algklassilapse kõnet. Talle tuleb iga päev ette lugeda ning koos temaga multikaid vaadata. Oluliseks intellektuaalse arengu tingimuseks on vestlus. Täiskasvanud peaksid iga päev vähemalt tund aega oma lastega vestlema. Kusjuures täiskasvanu kõnes. Sõna — see on märk. Iga sõna on mõiste. Kontseptuaalne mõtlemine tekib lastel ise, vanemad peavad selleks vaid tingimused looma.

3. Kas ta ei taha õppida?

Laste jaoks on oluline eakaaslaste arvamus. See on arengu normaalne etapp. Oluline on leida selline ümbruskond, kus on meeldiv õppida ning see on lausa moes. Kui laste seas on positiivne suhtumine uude, siis liitub laps meelsasti selle seltskonnaga ning tunneb huvi edu vastu. Vahel tuleb kooli vahetada, kui sealsed väärtushinnangud klassis on valed. Niipea kui laps mõistab, et teeb seda kõike mitte üksnes enda jaoks, vaid et teda hindavad ka sõbrad, vanemad ja õpetajad, tekib tal tugev motivatsioon.

Seotud lood:

4. Algastmest keskastmesse

Kuidas aidata lapsel uute tingimustega kohaneda? Kõik, nii vanemad kui ka õpetajad, peavad last aitama, et ta tunneks end uues keskkonnas kindlana. Tunne huvi, mis toimub koolis, las laps mõistab, et sa tead, mida ta tunneb, suhtle ka õpetajatega. Pole vaja otsekohe latti kõige kõrgemale seada ja lapselt suurepäraseid tulemusi oodata. Anna aega uute õpetajate ja nende nõudmistega kohaneda. Samas peavad ka nõudmised olema täpselt formuleeritud ning kõigile arusaadavad.

5. Ära ignoreeri lapse huvi interneti vastu

Raske on reglementeerida koolilapse suhtlemist internetis. Vanemad ja kool peavad aitama lapse vaba aega organiseerida, et kontrollimatut internetiaega vähem oleks. Kui laps satub kiusamise ohvriks internetis, peavad täiskasvanud sekkuma. Laps peab olema kindel, et võib alati abi paluda. Sageli tekivad probleemid seetõttu, et ei ole täiskasvanute järelvalvet. Samas peab see teismeliste puhul olema tark ja diskreetne. See pole lihtsalt jälgimine, vaid elu ja vaba aja organiseerimine.

6. Kui laps ei taha midagi

Ei viitsi õppida, mängib üksnes arvutimänge, kuulab muusikat või pildistab. Tee selgeks, mis teda huvitab ning toeta teda selles. Jah, huvisid on raske kindlaks määrata, ometi on see hädavajalik. Sageli ei huvita noorukit mitte miski, ta vaid vedeleb diivanil. Kui sa aga soovitad tal teha oma fotodest näitus, küllap on ta rõõmuga nõus. Ning tunneb oma edust ka head meelt. Psühholoogid väidavad, et vahetevahel peavadki teismelised diivanil pikutama, see aitab neid ennast ja maailma tunnetada. Oluline on vaid leida tasakaal.

7. Kool peab lapsele sobima

Koolid ja lapsed on kõik erinevad. Seega, lisaks tuntusele ja populaarsusele tuleb tähelepanu pöörata ka koolis valitsevale üksteisemõistmisele ja austusele. Vahel soovivad vanemad oma lapsest geeniust kasvatada, lapse jaoks on see aga vägagi raske. Seetõttu tuleks eelnevalt kooliga tutvuda ning teha kindlaks, kas see ka lapsele sobib.

8. Ära õpi lapse eest

Ära tee tema eest ära ülesandeid. Niikuinii on näha, millise osa tegi laps, millise vanem. Kui vanemad lahendavad ülesandeid, on koolil raske lapse teadmisi ja oskusi hinnata. Töö võib hea olla, ent lapse kohta ei ole võimalik midagi öelda.

9. Kui tekib konflikt

Pöördu kohe klassijuhataja poole. Koolides on olemas psühholoogid, kes tulevad appi ja üritavad asjasse selgust tuua. Konflikt on alati ühine probleem ning selle peavad lahendama mõlemad osapooled.

Loe veel

10. Ära nõua, et laps oleks absoluutselt kõiges edukas

Edu ei ole võit jooksuvõistlustel. Oluline on lapse areng. Inimene pole lõputute jõudude laegas ning „punktid ja sekundid” pole veel elu mõte.

11. Osale

Hea kool on koostöö ja ühise loomingu koht. See on võimalik üksnes siis, kui vanemad mõistavad ja kiidavad heaks kooli kontseptsiooni. Kõige rumalam variant on suhtuda kooli kui teenusepakkujasse, kelle kätesse laps kaheteistkümneks aastaks antakse, et seejärel võtta ta sealt välja parandatud ehk „kvaliteetselt töödeldud” vormis olevana.

Allikas: Domašni Otšag

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare