39. nädal

Viimased nädalad mööduvad ootuse tähe all — millal ometi! Kuulatate end tähelepanelikult, ikka uuesti ja uuesti loete üle, kuidas algab sünnitus, missugused on tuhud. Paanikasse laskuda ei tasu, nüüd ei ole aeg emotsioonide peale jõudusid raisata — aeg on sünnitada!

Valed tuhud sarnanevad menstruatsioonivaludele, kui kõhtu surutakse otsekui raudvõruga, see pinguldub kui korvpall, siis lõtvub ja muutub pehmeks. Valetuhud mööduvad vees, õiged tugevnevad seal. Esimesel etapil kergendab vann tunduvalt füüsilist enesetunnet. Kui te arvate, et tuhud on “tõelised”, püüdke oma organismi aidata, tehke “konnaharjutust” — laskuge kükakile, lükates põlved laiali.

Püüdke ka võimalikult palju liikuda: reeglina on kilomeetripikkuste jalutuskäikude lõpp-punktiks sünnitusmaja vastuvõtutuba. Pole ka liiast korjata kokku asjad sünnitusmajja minekuks, samuti sealt väljatuleku ajaks nii lapsele kui ka endale.

Kui suundute pikemale jalutuskäigule või külla, võtke igaks juhuks kaasa rasedakaart, haigekassakaart, pass ja oma arsti kontakttelefon. Mõni eelistab mitte oodata, vaid tegutseda, kasutades mitmesuguseid võtteid sünnituse kiirendamiseks. Ometi pole see vajalik. Uskuge, te ei saa kuidagi oma sünnitust vahele jätta. Selle eest aga meenutate seda hiljem kui oma võitu.

Sündmused:

Loote keskmine pikkus — 50 cm, kaal umbes 3,5 kg. Nahk on kahvaturoosa, juuste pikkus on kuni 2 cm.

Vastsündinu pilk fokuseerub kuni 20 cm kaugusele ning see on küllaldane, et toitmise ajal vaadelda lähedalt oma ema nägu. Last pole soovitav välguga pildistada, sest ta silmad on veel välismõjude eest kaitsetud.

include "$includes_dir/games/pcal.inc"; ?>