Raamatus
"Saada vanemaks, kes te olla tahate: strateegiad esimeseks viieks aastaks"
annavad psühholoogid Laura Davis ja Janis Keyser nõu, kuidas hoida ennast ja oma lapsi vigade eest, mis perekonda kahjustada võivad.

Arvatavasti on iga lapsevanem vähemalt korra pidanud kurvastusega tunnistama, et on hetke emotsioonide küüsis valesti toiminud. Me oleme jäigad olukordades, kui võiksime olla järeleandlikumad, ja mõnikord oleme järeleandlikud seal, kus me seda tegema ei peaks. Tavaliselt langetame otsuseid oma parema äranägemise järgi ja alles hiljem võib selguda, et eksisime. Mõnikord kui oleme liiga väsinud, masendunud või vihased, võime oma lapsi tahtmatult haavata. Kohati kordame oma vanemate vigu, kuna me ei ole suutnud selle osaga oma eluloos leppida. Samas loodavad kõik lapsevanemad, et tehtud vead ei kahjusta meie last ega tema enesehinnangut.

Eksimine on teadusliku protsessi alus. Paljud meist ei oska vigu hinnata ja me anname enesele eksimuse korral väga negatiivse hinnangu. Vead ei lähe kokku meie ettekujutusega endast kui ideaalsest lapsevanemast. Aga perfektsus, isegi kui me seda saavutada suudaksime, ei ole see, mis lapsed meilt ootavad, väidavad raamatu autorid. Parem on omada vanemaid, kes näitavad meile, kuidas vigadest õppida.

Reageerige vigadele adekvaatselt. Lapsed jälgivad meid tähelepanelikult. Oma eeskujuga saame neile näidata, kuidas vigadega toime tulla ning see on olulisem kui tehtud viga.

Tunnistage oma vigu, see on esimene samm olukorra parandamisel. Näidake, et vead on heastatavad. Kui te reageerite veale selliselt, et ütlete: "Ma tegin vea, ma ei proovi seda enam kunagi!", õpetate lapsele, et vead on ületamatud. Kui te aga ütlete, et esimene kord läks viltu, aga teine kord kindlasti õnnestub, sisendab see lapsesse optimismi.

Pidage meeles, et enese parandamine on tugevuse märk. Vea tunnistamine nõuab julgust.

Vestelge oma seesmise kriitikuga. Paljudel meist istub sees karm kriitik, kes püüab meile selgeks teha, et me ei suuda kunagi midagi õieti teha. See ei pruugi aga nii olla.

Vabandage. "Vabandust" on hädavajalik sõna iga lapsevanema sõnavaras.

Katsuge samu vigu mitte korrata. Näidake lapsele, kuidas vigadest õppida. Öelge lapsele, mis viltu läks ja näidake, mida te teete olukorra parandamiseks.

Kaasake laps probleemide lahendamisse. Koolieeliktele meeldib ideid välja pakkuda ning nende mõtted võivad olla väga kasulikud.

Kasutage huumorit.

Pidage meeles, et lapsed on vastupidavad ja andestavad palju. Vigade juures õpivad nad rohkem sellest, kuidas te olukorra lahendate.