Kuna varasemad uuringud on seostanud vaginoosi iseenesliku abordiga pärast 16 rasedusnädalat, samuti enneaegse sünnitusega, tahtsid Briti uurijad selgitada välja, kas rasedus võib katkeda ka enne 16 nädalat. Enamusel juhtudel katkevad rasedused esimesel kolmel kuul, ehk 1 - 12 nädalani.

Uuringu käigus selgus, et vaginoos ei seostu suurenenud raseduse katkemise ohuga enne kümnendat nädalat, küll aga kasvas ohufaktor 32 % võrra 10 ja 12 nädala vahel ning paisus kolmekordseks nädalatel 13-15.

“Bakteriaalne vaginoos ei ole raseduse katkemise seisukohalt oluline riskitegur esimesel kolmel raseduskuul,” tsiteeris Reuters Londoni St. George'i haigla meditsiinikoolis töötava uuringu autori dr. Pippa Oakeshotti sõnu.

Kõige levinumat tüüpi tupenakkuse bakteriaalse vaginoosiga võib kaasneda voolus, valud, iseloomulik lõhn, sügelemine ja kihelemine, mõnel juhul sümptomid puuduvad. Nakkus tekib siis, kui tasakaal “halbade” ja “heade” bakterite vahel tupes saab rikutud ning “halvad” bakterid saavad võimaluse vohada. Seda annab ravida antibiootikumidega.

Oakeshott märkis, et raseduse katkemine teisel trimestril võib olla seletatav sellega, et vaginoos levib tupest emakasse, põhjustades raseduse katkemiseni viivat põletikku.

Uuring hõlmas Londoni perekliinikutes arvel olnud 1216 rasedat naist. Vaginoosi kindlaks tegemiseks analüüsiti naiste vooliseproove, mida nad ise võtsid. Uuringualuses grupis oli vaginoos 174 naisel, kellest 121 rasedus katkes enne 16 nädalat.

Uuring näitab, et naiste eneste võetud vooluseproove võib edukalt põletiku väljaselgitamiseks kasutada ning et see võib olla edukas meetod günekoloogiliste probleemide väljaselgitamiseks paljudel naistel.

Uuringu tulemused on avaldatud erialaajakirja British Medical Journal 7.detsembri numbris.