Beebivõimlemine ja liisusalmid
Pelgulinna sünnitusmaja perekoolis tegutsevad 7 aastat sünnitusjärgse võimlemise rühmad, kus noori emasid juhendab võimlemis- ja massaažiõpetaja Solvi Kruus. Võimlemine ühendub folkloori ja terviseõpetusega.
Kuna õppisin just enne oma esimese lapse sündi klassikalist ja laste massaaži, siis hakkasin oma esiklapse peal harjutama. Last oodates olin seotud ka sünni ja imetamise tugiühinguga, sealt kasvas idee kogetut teistelegi õpetada. Alustasin massaažiga, sealt edasi töötasin tasapisi oma kogemuste ja katsetuste põhjal välja võimlemiskava. Käisin Vello Vaheri juures kursustel, sealt valisin füsioteraapilise suunitlusega harjutusi. Endalegi üllatusena avastasin, et tema akrobaatilisena näivad harjutused on jõukohased kõigile, mõjuvad hästi nii lapse tasakaaluaparaadile kui lihaskonnale, pealegi nad meeldivad lastele.
Alles hiljuti avastasin, et samalaadi võimlemist on Ameerikas teinud Glen Toman oma laste arenduskeskuses, temast on saanud minu suur eeskuju. Ta saavutas häid tulemusi just puuetega lastega võimlemisel — läbi füüsilise arengu arendas neid vaimselt. Puuetega laste puhul on eriti tähtis varakult võimlema hakata, siis areneb ka aju paremini.
Paari kuu eest tutvustasime Terviselehes linalapsi, kellel olevat tasakaal ja lihaskond paremini arenenud. Kas teie rühmades ka linalapsi käib, on nad teistest erinevad?
Jah, linalapsed on tõesti avatumad, suhtlevad rõõmsalt nii vanemate kui kõigi teistega, iga uue asja võtavad rõõmuga vastu. Vähe on neid, kes kardavad. Kui emale meie tegevus meeldib, siis meeldib see ka lapsele. Ka emasid on erinevad, esiklapse puhul on mõnikord kartust palju, aga sedamööda, kuidas muutub julgemaks ema, lähevad ka harjutused julgemaks.
Kui noori lapsi tundi võtate?
Massaaži ja võimlemist alustame tavaliselt ühe kuu vanuste lastega, kuigi mõned tulevad juba kahenädalastega. Eraldi gruppides on ühe kuni kuuekuused ja kuni aastased lapsed, 9-12 kuused kipuvad vaikselt ära vajuma — neid käib vähem. Kõige parem aeg võimlemiseks on 4. ja 5. elukuu — siis on julgemad nii emad kui lapsed, mõlemad naudivad seda. Alates 6. kuust võivad tekkida teatud hirmud, mis on seotud hammaste tuleku või aju arenguga. Läbi nutu ja vägisi ei tohi teha ühtegi asja — kui nutt tuleb, paneb ema beebi kohe rinnale. Nutt pole ju alati tingitud hirmust, laps võib ka lihtsalt ära väsida.
Kui kaua tund kestab, kui kiiresti pisikesed ära väsivad?
Kuni pooleaastastel kestab tund 40 minutit ja koosneb kahest osast — alguses on 20 minutit masseerimine, s.o soojenduse eest. Teise 20 minutit teeme harjutusi nii püstiasendis kui pallidega, tantsime koos lastega muusika saatel jne. Mõne lapse järgi võib kella õigeks panna — kui 20 minutit läbi, muutuvad nad rahutuks, hakkavad nutma. Kui laps juba roomama hakkab, ei ole teda enam võimalik masseerida. Nendele on tähtis liikumine muusika ja rütmi saatel, nende tund kestab 30 minutit ja on juba teadlikule tegevusele üles ehitatud.
Millest tund koosneb?
Ühekuustel algab tund vaiksete silitustega, siis tulevad juurde harjutused käte-jalgadega (need on imikul kõige rohkem kinni). Üks tuntumaid on kallistamine, mitmed harjutused on refleksipõhised. Näiteks pea ja õlavöötme tugevdamiseks on kolm refleksi: kui hoida last rinnakorvi alt kõhuli käe peal, siis ta sirutab kaela ja jalad (suuremaid lapsi saab ema selili olles oma jalataldadele tõsta). Kui aga lapsele käsi selja peale panna, siis ta laseb end lõdvaks — pea ja jalad vajuvad alla, tekib nn silla asend. Veel võib last püsti enda ees hoides kallutada ühe ja teise külje peale, suuremaid võib isegi 180° (pea alaspidi) pöörata. Kuu ajaga teeme nö kehale ringi peale: ühes tunnis ülajäse ja kõht, siis alajäse ja puusavööde, kolmandas kõhuli õlavööde ja selg ning kuu viimases tunnis puusavööde ja jalad.
Kus on lastel kõige suuremad pinged?
Vastsündinuil on looteasendist tingitult kätes ja jalgades. Ealistest iseärasustest tulenevalt on lapsel erinevad perioodid — 2-3 kuuselt enne pööramist läheb ta rohkem pingesse, aga see on täiesti loomulik ja hea pinge; 5-6 kuuselt enne roomamist lähevad pingesse jalad, enne käimahakkamist on jälle uued pinged. Kui teda aga sünnist saati silitada ja lõdvestada, siis ülepingeid tavaliselt ei tule. Mida varem alustada, seda parem — annab lõdvestusoskuse kogu eluks. Paraku selgub alles 10-20 aasta pärast, kas neil lastel, kes beebivõimlemist teinud, on hilisemas elus vähem tervisehädasid. Masseerimine ja võimlemine mõjub ju vereringele ja läbi selle närvisüsteemile, ainevahetusele jne.
Paljud emad kardavad last süles hoida oma haige selja tõttu. Mida nemad tegema peaksid, et lapse sülevajadus rahuldatud saaks?
Ikka on võimalik leida mooduseid, kuidas lapsega harjutusi teha — näiteks selili või palli peal. Tunnis tegelen siis ise lapsega, et keegi kõrvale ei jääks. Paljudel emadel on ka randmed haiged, sel juhul oleks hea kasutada bandaaži, nagu seljagi puhul. Emadele õpetan, kuidas ennastsäästvalt last süles hoida. Neil on sageli stampasendid, näiteks nn pudrukeetmise asend — laps on ühe puusa peal, vaba käega segatakse pliidi ääres putru. Õpetan sirge seljaga tõstma, selgroogu otse hoidma. Kui selg on nõrk, siis on sageli ka kõhulihased nõrgad ja ema peaks neid treenima.
