Eestlased eelistavad multivitamiinimahla
Andmed kajastavad kartongpakendis mahlade, mahlajookide ja nektarite mahulist müüki jaeturul perioodil dets. 2008 - jaan. 2009.
Eesti suurima mahla ja mahlajookide tootja A. Le Coq’i andmetele tuginedes tarbib ligi 18% Eesti elanikest mahla mitu korda nädalas. Mitu korda kuus 11% ja harvem 8% ning üldse ei tarbi mahla ligi 36% Eesti 15 – 74 aastasest elanikkonnast. Uuringute kohaselt peavad keskealised tarbijad mahla joomise juures oluliseks mahla tervislikkuse ja naturaalsuse aspekti. Janu kustutamise aspekt on märksa tähtsam noorematele, meestele ja nendele, kes ei joo mahla sagedasti.
Paljude jaoks on mahla joomine oluline just hommikul. Mahlanõukogu liikme toitumisteadlase Mai Maseri sõnul annavad mahlas sisalduvad vitamiinid ja mineraalid tugeva energiasüsti päeva alguseks. Mahl on oluline ka trennis lisaenergia saamiseks või peale treeningut taastamaks kaotatud energiavarusid, lisab aeroobikatreener Riina Suhotskaja.
Maseri hinnangul ei tasuks karta siinkohal ka mahlast saadavaid kaloreid, kuna mahlas sisalduv puuvilja suhkur ei tee paksuks.
Uuringust selgus, et mahla joomise ajendiks on lisaks maitsele ja janukustutamise eesmärgile ka meid ümbritsevate inimeste soovitused. Arsti ja terviseeksperdi soovitusi ning juttu mahla joomise omadustest ja kasulikkusest peavad oluliseks kõik. Pereliikmed on mahla joomise mõjutajana teisel kohal.
Aprill on kuulutatud üle-Eestiliseks mahlakuuks, mille tähistamiseks loodi Mahlanõukogu, kuhu on koondunud oma erialal tuntud ja tunnustatud spetsialistid. Mahlanõukogu juhib toitumisteadlane Mai Maser, kellee lisaks kuuluvad mahlanõukogusse veel dr. Ülle Einberg, dotsent Tiiu Liebert, treenerid Riina Suhotskajaja Argo Ader, saatejuht Pille Minev, õpetajad Kaie Mei ja Meelis Muuga, Liia Varend Riiklikust Eksami ja Kvalifikatsioonikeskusest, A Le Coq’i laboratooriumi juhataja Marika Külm. Mahlatootjate esindajatena on ekspertidena kaasatud Tarmo Noop ja Anti Orav.
Mahlakuu tähistamisega soovitakse pöörata elanikkonna tähelepanu mahlale, kui olulisele toitainete allikale. Loodud on mahlaleht www.mahla.info, Eesti koolides viiakse läbi mahlateemalisi loenguid ning algust on tehtud mahlakatsetega, kus õpilased saavad noorte teadlaste kombel loodusõpetuse ja bioloogiatundides mahla uurida. Katsete käigus uuritakse valguse ja õhu mõju puuviljade ning mahlade säilivusele ning saadakse seeläbi teada, millistes tingimustes mahlades sisalduvad toitaineid kõige paremini säiluvad. Koostöös Delfiga on käimas mahlaretseptide konkurss. Kauplustes on Aura ja Põltsamaa mahlapakkidega kaasas mahla toiteväärtust selgitavad infobukletid.
Naistekas on mahlakuu meediapartner. Kõik tekstid on kirjutatud Mahlanõukogu liikmete poolt ega väljenda toimetuse ajakirjanduslikke eelistusi.
