Hollandi jõulutraditsioonid Musta Peetri ja Sinterklaasiga — kui keeruline on kohalikel eestlastel nende kommetega harjuda?
Hollandis on jõuludest olulisem Sinterklaasi sünnipäev 5. detsembril. „Minu lapsed, Helena (8) ja kaksikud Thomas ja Jonathan (5) ootavad seda päeva väga, sest siis toovad Sinterklaasi abilised Mustad Peetrid (hollandi keeles Zwarte Piet) kingade sisse maiustusi ja väikeseid kingitusi.“ Sinterklaas ise külvab aga kõik head Hollandi lapsed kingipakkidega üle. 5.detsembri teine nimi ongi lausa tabavalt Pakkideõhtu. Sinterklaas ehk Püha Nikolas saabub Hollandi uhke laevaga: Hollandis sajab harva lund, nii on veeteed kasutades palju lihtsam kanaleid täis pikitud riiki saabuda.
Sinterklaas ja Mustad Peetrid
Juba poolest novembrist elavad Hollandi lapsed Sinterklaasi reisile kaasa Sinterklaasi uudiste vahendusel. Legendi kohaselt tuleb Sinterklaas Hispaaniast ning tema seiklustele saab kaasa elada üleriiklikus telekanalis ülekantavas igaõhtuses uudisteprogrammis. „Seda saadet jälgitakse hoolikalt nii kodudes kui ka järelvaatusena koolides, sest tavaliselt tuleb heal pühakmehel ette igasugu seikluseid ja takistusi,“ selgitab Krista. Pakkideõhtuni on õhus põnevus, sest ikka on väike hirm ka: kas Sinterklaas ikka jõuab kodudesse ning mis siis, kui lapsed kingitustest kogemata kombel ilma jäävad. „Loomulikult laabub kõik alati hästi ja kui 5. detsembril on kõik Hollandi lapsed oma kingilaari kätte saanud, võivad jõuluettevalmistused alata.“ Sinterklaas ise seilab oma abiliste ning valge hobusega aurikul tagasi Hispaaniasse.
Krista perre tuuakse kuusk üsna varakult tuppa. „Ikka selleks, et kauem jõulutunnet nautida,“ selgitab ta. „Hollandi kodus meil päkapikke ei käi, muidu oleks see kinga-sussipanemise ralli väga pikk.“ Ühine kuuse ja kodu ehtimine ning piparkookide küpsetamine ja kaunistamine loob jõulumeeleolu juba detsembri keskpaigas. Üsna suur osa hollandlastest on suuremal või vähemal määral kirikuga seotud ja nemad elavad loomulikult kirikliku jõulukalendri rütmis. „Minu laste avalik-õiguslikus koolis loetakse enne jõule jutukesi Jeesuse sünnist ja räägitakse jõulude tegelikust tähendusest. Koolis on alati olemas jõuluteema, klassides on kuused ning lapsed õpivad jõululaule. Käelise tegevuse tundides meisterdatakse jõulukaunistusi, -laternaid, -vitraaže ja kuuseokstega jõuluseadeid.“
Eesti Kool Hollandis väärtustab traditsioone
Hollandis elavad Eesti lapsed saavad samuti eestipärastest jõuludest osa. Kord kuus kogunetakse Amsterdamis toimuvatele koolipäevadele ning detsembri koolipäev on alati jõulude teemaline. „Päev algab piparkookide kaunistamisega, millele järgneb muusikatund, kus kodus juba natuke nuusutatud jõululaulud ilusaks kooslauluks harjutatakse,“ selgitab Krista. „Siis on emakeele ja kodulootund, kus luuletusi õpitakse ja Eesti jõulukommetest räägitakse. Ei puudu ka jõulupidu, kuhu ka suure kingikotiga jõuluvana kohale jõuab.“ Lastel on põnevust palju, esinetakse jõuluvanale, räägitakse möödunud aasta tegemistest ja Eesti Koolis õpitust. Eestimaiste kommidega pakk on samuti igat õpilast ja õpetajat ootamas.
Jõulud Hollandi moodi
„Jõulud on enamik hollandlastele rohkem perega koosolemise ja ühise luksusliku söömaaja püha,“ kirjeldab Krista. Kingitustel on sel ajal tunduvalt väiksem osakaal kui Eestis. „Peredes, kus lapsed juba suured ja Sinterklaasi sünnipäeva ei peeta, tehakse üksteisele jõulukinke. Meie peame jõule minu mehe isakodus.“
Pereringis tähistatakse Hollandis esimest jõulupüha, 24ndat ehk jõuluõhtut tavaliselt mitte. Ometigi on kirikutes ka sel õhtul teenistus, kus tihti ka laste ettevalmistatud jõuluetendus toimub. „Sellist jõuluetendust lähevad minu lapsed ka sel aastal koos Hollandi vanaisaga vaatama. Jõulupühal tulevad juba peale jumalateenistust mehe vanemate sõbrad kohvilauale, pärastlõunal saabuvad ka mehe õde ja poolõde peredega ja jõuluõhtusöögi ettevalmistus võib alata.“
Suur seltskond, palju lapsi, jõulupuu ehtimise rõõmu, ühist söögitegemist ja ülipika laua katmist; rõõmsat sagimist, mängude mängimist ja juttude vestmist jätkub hilisõhtuni. „Kõikide laste jaoks on samuti hästi põnev kaua üleval olla, koos nõbudega hilja magama minna ning hommikul ärgata. Teisel jõulupühal sööme koos pikalt hommikust ja lapsed saavad veel koos mängida.“ Õhtul oma koju minnes ootavad kuuse all kingitused igale pereliikmele. „See on minu viis hoida veidigi eestilikku jõulukingituste traditsiooni.“
