Kuid see on otseses vastuolus numbriga Üheksa, mis on tema sündimise päeva, kuu ja aasta summa üheks numbriks taandatuna: ta satub eriti kergesti kadeduse ja kurbuse võrku, tal on kalduvus endasse tõmbuda ning äkkotsuseid vastu võtta. Tuleb olla ettevaatlik järgmiste negatiivsete vibratsioonide suhtes: liigne ambitsioonikus, sallimatus, võimu kuritarvitamine, ekstravagantsus.
Selle konflikti tõttu soovitaksin tal tegeleda alaga, mis ei nõua emotsionaalset kokkupuudet inimestega, näiteks informaatika või tehnika.
Ta on surnud? Vabandust. Millega ta siis ikkagi tegeles?
Millega Athena siis ikkagi tegeles? Athena tegeles natuke kõigega, aga kui peaksin ta elu kokku võtma, siis ütleksin: ta oli preestrinna, kes mõistis looduse jõude. Õigemini, ta oli inimene, kes lihtsalt sellepärast, et tal polnud elus midagi kaotada või oodata, riskis rohkemaga kui teised ja sai lõpuks ise jõuks, mida ta uskus end valitsevat.
Ta töötas poes, pangas, kinnisvarafirmas ja mitte ükski neist ametitest ei lasknud tal ilmutada preestrinnat, kes tema sees peidus oli. Ma elasin temaga kaheksa aastat ja võlgnen talle selle — elustada tema mälestus, tema isiksus.
Kõige raskem nende tunnistuste kogumise juures oli veenda inimesi, et nad lubaksid mul kasutada õigeid nimesid. Osa väitis, et ei taha end sellise loo sisse mässida, teised püüdsid varjata oma seisukohti ja tundeid. Seletasin, et mu tegelik eesmärk on õpetada kõiki asjasse pühendatuid teda paremini tundma, pealegi ei usu anonüümseid tunnistusi mitte keegi.
Kuna iga küsitletu oli kindel, et tema esitab kordumatu ja otsustava versiooni pealtnäha ükskõik kui tähtsusetust sündmusest, jäid nad lõpuks nõusse. Lindistuste käigus nägin, et miski pole absoluutne, vaid on sõltuvuses igaühe tunnetusest. Ja et parim viis teada saada, kes me oleme, on uurida, millistena teised meid näevad.
