Katrin poleks viimast kahe silma vahele jätnud niikuinii, sest varem Gitte vanemat venda ja õde kooli saatnud lapsevanemana teab ta, et tervisetõendita kooli ei pääse. Õigemini pääseb küll, kuid võimalikult kiiresti tuleb see kooli siiski tuua niikuinii. Sellest hoolimata oli ta väga tänulik, et ka kool ise saatis kevadel vanematele e-kirja, milles tuletas meelde, et ootab hiljemalt augustis lapse dokumete koos tervisetõendiga.

Koolieelset tervisekontroll teeb perearst, pole mingisugust mõtet ega vajadust kurta, et eriarstide juurde ei pääse. Vaid siis, kui perearst tõepoolest tuvastab probleemi, saadab ta lapse edasi kas silmaarsti juurde, kuulmist kontrollima vm.

Nii käis perearsti juures ka Gitte, keda seal mõõdeti-kaaluti-kuulati. Ka oli tegemata üks vaktsineerimine, mis samas polikliinikus kohe korda aeti. Gitte ema soov oli last siiski ka silmaarstile näidata, selleks võeti eraldi number ja käidi sealgi ära — kõik oli korras. „Lapsel oli lõbus ja arstid lahked,“ ütleb Katrin. „Kahe vanema lapsega käisime ka spetsialisti juures kuulmist kontrollimas, sel aastal kontrollis kuulmist perearst, sosistades toa teisest otsast numbreid.“

Ka nägemise kontrolli saab tegelikult perearsti juures tehtud, ja kui seal on vajakajäämisi, annab arst saatekirja silmaarsti vastuvõtule. Samas toonitavad tohtrid, et kui last pole ei kahe- ega ka neljaaastaselt silmaarstile näidatud ehk siis sisuliselt mitte kunagi, siis peaks hiljemalt enne kooli siiski silmaarsti ka külastama. Silmaarsti vastuvõtuaegadega on alati olnud — eriti pealinnas — suur mure, seda just enne kooliaasta algust. Tallinna lastehaigla on oma kodulehele üles pannud hulga variante, kuhu võiks proovida pöörduda siis, kui lastepolikliinikus on ülipikk järjekord.

Tervisetõend vormistati Gittele paberil, koolile anti see üle suletud ümbrikus lastevanemate koosoleku ajal mai lõpus. „Suuremate lastega nii ei olnud, varem ei palutud tervisetõendit kinnises ümbrikus viia, nüüd suhtutakse hoolsamalt isikuandmete kaitsmisesse,“ sõnas Katrin Maiste. Ema sõnul võttis laps kõike väga rahulikult, sest prearst on juba hea tuttav, silmaarst oli ka lahke ja lõbus. „Vaktsineerimine tegi muidugi veidi haiget, kuid Gitte talus seda vapralt. Laps tundis end pigem tähtsana, et saab hakata kooliminekuks valmistuma,“ ütles Katrin. Ta meenutas ka, et varem pidi ekstra käima ka kuulmist kontrollimas, enam mitte. „Kuigi see oli üsna põnev, sest laps pidi kuulma erinevaid helikõrgusi ja valjusust. Samas, mida vähem eriarste, seda lihtsam ja kiirem lapsevanemale ja vähem väsitav lapsele,“ arvab Katrin.

Eesti haigekassa teabematerjal „Laste tervise jälgimine” ütleb, et 6–7-aastase lapsega tuleb tõepoolest käia perearsti juures koolieelses tervisekontrollis, kus vaadatakse üle lapse terviseseisund ja hinnatakse koolivalmidust. Perearst kontrollib ka nägemis- ja kuulmisteravust ning kõne arengut. Kui perearst märkab kõrvalekaldeid, suunab ta lapse lisauuringutele või logopeedi juurde. Silmakontrolli saadetakse kindlasti need lapsed, kelle silmapõhjad on varem kontrollimata või kes vajavad kooliajaks prille.

Nn tervisetõend tähendab seda, et kooli tuleb esitada lapse tervisekaardi ametlikult kinnitatud väljavõte (perearst kinnitab). Seal on kirjas varasemad vaktsineerimised, kroonilised haigused, pidevalt kasutatavad ravimid, aga ka ravimi- või toiduallergiad. Teave on esmavajalik lapse tervise jälgimiseks koolis, aga ka õppekoormuse ja eluviisi kohaldamiseks.

Koolis küsitakse ka lapsevanema nõusolekut koolitervishoiuteenuse osutamiseks üldiselt, sealhulgas tervisekontrollideks I, III, VII ja IX klassis. Kui nõusolek antud, tohivad kooliõde ja -arst patsienti läbi vaadata ja talle tervishoiuteenust osutada. Kirjaliku nõustumise kõrval kehtib samaväärselt ka suuline nõusolek. Viimasest piisab näiteks siis, kui õpilane ise tervisemure tõttu kooliõelt abi küsib.