Viimasel ajal on keisrilõige lausa moodi läinud. Paljud naised, keda miski ei sega iseseisvalt last sünnitamast, nõuavad keisrilõiget. Tõepoolest, miks piinelda valude käes, kui on võimalik uinuda, ning pärast narkoosi ärgates, saada endale kauaoodatud imik. Ometi ei päästa selline operatsioon probleemide eest. Vastupidi, pärast seda need alles algavad.

Kuidas seda tehakse

Keisrilõige on loote väljavõtmine läbi lahtilõigatud kõhuseina ning emaka. Operatsioon tehakse narkoosi all ning kestab 30-45 minutit, mis on võrreldes loomuliku sünnitusega suhteliselt lühike aeg.

Enamlevinud valutustamine on siin üldnarkoos. Sellel on omad miinused – sünnitaja pole võimeline kontrollima oma hingamist, mis võib lapsele halvasti mõjuda. Ka narkoosist ärkamine pole meeldivate aistingute killast.

Vahel tehakse sünnitajale kohalik tuimestus (valuvastane süst lülisambasse). See mõjub ka pärast keisrilõiget, vabastades naise operatsioonijärgsest valust. Sünnitaja viibib teadvusel ja hingab iseseisvalt, ning ka laps tuleb ilmale ilma narkoosivaevuseta. Selja anesteesia on vastunäidustatud naise kõrgenenud koljusisese rõhu puhul. Pärast operatsiooni õmmeldakse kinni emakas, seejärel taastatakse kõhusein. Õmblused eemaldatakse kuuendal päeval pärast sünnitust.

Keisrilõike vastu

Keisrilõike puhul riskib naine oma tervise ja eluga 12 korda rohkem kui loomulikul sünnitusel. See on põhjus, miks seda operatsiooni tehakse vaid rangelt raviarsti soovitusel.

Kui täiesti terve naine soovib keisrilõike abil last ilmale tuua, peab ta teadma, et

- pärast narkoosi esineb iiveldus, oksendamine, peapööritus, peavalu, rõhutud enesetunne;
- õmblused võivad tugevasti valutada isegi pärast haiglast väljakirjutamist;
- mõnda aega peab olema voodirezhiimil;
- võimalik on kõhukinnisus;
- tuleb võtta ravimeid ning anda regulaarselt analüüse;
- enne õmbluste eemaldamist ei tohi minna vanni ega dushi alla;
- 1-1,5 kuu jooksul on keelatud seks;
- arm emakal nõuab ka järgmisel sünnitusel keisrilõiget;
- kõhule jääb arm.

Keisrilõike poolt

Kui keisrilõiget pole võimalik vältida, ei pruugi seda ka liialt karta. Kaasaegse kirurgia tase lubab patsientidele minimaalselt tüsistusi.

Keisrilõiget planeeritakse juba varakult, kui naisel on:

- juba taoline operatsioon olnud;
- platsenta täielikus eesasetsuses;
- südamepuudulikkus;
- hüpertoonia;
- genitaalne herpes;
- suhkruhaigus;
- kitsas vaagen;
- olnud vaagna traumad või –murrud.

Keisrilõige tehakse eriolukorras, kui

- algas verejooks platsenta osalise eesasetsuse korral,
- platsenta on enneaegu eraldunud;
- sünnitustegevus on aeglustunud;
- on tekkinud emaka lõhkemise oht;
- loode on liiga suur;
- lapsel on tekkinud hapnikunälg.

Keiser-lapsed

Kahjuks ei möödu keisrilõige vastsündinute jaoks ilma tagajärgedeta. Laps saab tõsise stressi, kui satub sünnitusteid vältides veekeskkonnast õhuatmosfääri. Väidetakse ka, et keisrilõike abil ilmale tulnud lastel on nõrgenenud immuunsüsteem.

Korduvsünnitus

Alles hiljaaegu olid arstid ühel meelel – kui naisel on olnud keisrilõige, siis järgmised sünnitused on võimalikud vaid samal viisil. Tänapäeva arstid on vähem kategoorilised – nad arvavad, et pärast keisrilõiget on peaaegu 30% patsiente võimelised iseseisvalt sünnitama. Selleks on tarvis raseduse planeerimise ajal ning selle kestel viibida pideva arstliku kontrolli all ning lasta regulaarselt uurida ultraheliga emaka armi. Korduv keisrilõige kätkeb eneses hulga ohtusid.

Esiteks on juurdepääs emaka juurde raskendatud pärast esimest operatsiooni kõhuõõnes moodustunud liidete tõttu. Teiseks on suur põletiku ning tüsistuste tõenäosus.

Ometi, olenemata soovist sünnitada järgmine laps loomulikul teel või operatsiooni abil, tuleb järgnevad 2-3 aastat hoiduda rasestumisest. Ei soovitata ka liiga pikka vahet – 10 aastat ja rohkem.

Ning ei mingeid aborte – sest sellised puhastused toovad enesega sageli kaasa põletikke, mis võivad mõjuda emaka armi seisundile

Tagasi fitnessi juurde!

Pärast sünnitust tunneb iga naine end nõrgana, teda saadavad valulikkus ning hirm liigutamise ees. Mis siis rääkida neist, kellel keisrilõige selja taga! Ometi ei maksa alla anda ning jõu iseeneslikku taastumist ootama jääda. Üht-teist annab ka ise ära teha.

Tasapisi võib endaga tegelema hakata juba esimestel päevadel pärast sünnitusmajast naasmist. Just nii palju kui aega ja tahtmist lapse kõvalt üle jääb. Alustada nendest harjutustest, mis aitavad taastada vaagnapõhja lihaste toonust. Seejärel võib liikuda juba ujumise (näiteks beebide “ujumistunnid”) ning isegi trenazhööride juurde. Kõhu pikilihas ei katke operatsiooni käigus ning seda saab tugevdada regulaarsete treeningutega.

Sünnitusjärgsed vaagnapõhjalihaste harjutused leiate nädala pärast.

Vaata ka : Asend kohustab