Aga võiks küsida, et miks mitte nõukogude intelligendi portree? Või Stalini ordeniga premeeritud kultuuritöötaja? Või punapõsksed triibuseelikutes eesti naised nõukogudeaegsel laulupeol? Näitusel esitatud teoste valik kinnitabki, et nõukogude naise kujutamine kunstis oli palju mitmekesisem ning et tüüpiliste nõukogude naiselikkuse tähistajate — töölis- ja kolhoosinaiste — kõrvale mahub terve hulk teistsuguseid kujutisi.

Ajaliselt hõlmab ekspositsioon nõukogude eesti kunsti ühe põlvkonna jagu, alates Teise maailmasõja lõpust kuni 1960. aastate keskpaigani. Näitusel annavad tooni töötemaatika ning naiste kujutamine nende ühiskondlikus rollis.

Näitusel on esindatud Aino Bach, Eduard Einmann, Leili Muuga, Luulik Kokamägi, Valerian Loik, Voldemar Väli, Nikolai Kormašov, Kalju Reitel jt.

Valerian Loik. Protestilaul. 1963. Eesti Kunstimuuseum

Näitusel on väljas tööd järgmistest muuseumidest ja kollektsioonidest: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, galerii Vaal ja erakogud. Kroonikafilmid pärinevad Eesti Filmiarhiivist.

Eesti Kultuurikapitali toetusel koostatud näituse kuraatorid: Katrin Kivimaa (Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituut) ja Kädi Talvoja (Kumu kunstimuuseum)
Näituse kujundaja: Eva-Maria Gramakovski

26. septembrini nähtava ekspositsiooniga kaasneb 96-leheküljeline, fotode ja kunstiteoste reproduktsioonidega illustreeritud lühikäsitlus „Nõukogude naine eesti kunstis”.