Saada omakirjutatud 6. osa aadressil
. Võid kirjutada selle ka loo kommentaaridesse, sel juhul lisa oma meiliaadress.

Iga avaldatud osa autor saab auhinnaks kaks telesarja "Jalgpallurite naised" DVD-d!

Palju õnne uuele võitjale! Võitjatega võtame ühendust.

Parima kuuenda osa jätkamiseks saavad samuti kõik võimaluse. Ja nii edasi kuni selleni, et “kuidagi tuleb ju surra”, ütles… See võiks juhtuda alles 11. osa lõpus, sest meil on jagada just 10 komplekti auhindu. Ah jaa, loomulikult võid osaleda iga uue peatüki kirjutamises, aga auhindu anname igaühele siiski vaid ühe korra.

"Kuidagi tuleb ju surra" 5. osa

Autor: Jane

Jõudnud esikusse, tuli Vilhelmiinele meelde ka teine hirmuäratavalt tõepärasena tunduv ütlus "Julge hundi rind on haavleid täis" ning ta tõmbas instinktiivselt hommikumantli hõlmad koomale.

Ta tundis oma põskedel tuule õrna paitust, välisuks oli praokil, kuid esikus ei olnud ühtegi hinge. Trümoopeeglist nägi ta libisevat läbi kellegi kuju.

"Theodor, sina või?" kostis uuesti Vilhelmiine huulilt. Kirjeldamatu oli see, mida Vilhelmiine tundis ja läbi elas sel hetkel. Kobades otsis ta selja tagant mõnda aktsepteeritavamat relva, ise samal ajal tardunult peeglisse vaadates. Pihku hakkas vana vihmavari, mis ammu juba äraviskamist ootas.

"Parem ikka kui lusikas," ütles Vilhelmiine surmtõsiselt endamisi.

Äkki märkas ta põrandal veretilku, mis ridamisi trepist üles läksid.