Klatšimoor: sajakilone supermodell?! Mis ajast on eluohtlikult rasvunu sookaaslastele rollimudeliks?
Olen loomulikult kursis, et on olemas ka pluss-suuruses modellid, aga tavaliselt on nad lihtsalt elutervema välimusega kui anorektilised kõrgmoemodellid. Kohe kindlasti ei tähenda pluss-suurus sellist pekilaadungit, et väga raske on sest amorfsest massist inimese kehakuju eristada. Ma pean silmas, et see preili või proua Tess ei ole lihtsalt natuke tüsedam, vaid tohutult suur! Ainuüksi tema käsivars on sama jäme kui tüüpilise sumomaadleja kaks reit kokku.
Mind tegelikult ei sega, kui inimene otsustab olla eluohtlikult paks. Las ta olla — oma elu ja oma tervis. Eks igaüks ise teab, kui kaua ta elada soovib ning vägisi salatit söötma ei saa hakata kellelegi. Aga mis mind juba tohutult häiri, on see, kui seesuguseid inimesi hakatakse rollimudelitena teistele eeskujuks tooma. Feministid, palun ärge hakake mulle pimesi vastu plõksima, eks ole? Ma tõesti ei taha jälle oma kolumnile vastukajaks saada tigedaid ja rumalaid kommentaare teie Facebooki-grupis, et halvustan paksukesi ja võiksin end hoopis ise põlema panna. Kuulge, ma ju ei agiteeri praegu, et hakaku kõik teismelised anorektikuteks. Asi on selles, et mingi ringkond on otsustanud teha propagandat, et rasvumine on ilus ja järgimist väärt.
Kes soovib oma tütrele haiget südant ja suhkurtõbe?
Toosama Tess Holliday oleks minu poolest võinud rahulikult burksi ja krõpsu matsutada ja ma poleks kulmugi kergitanud, kui ainult temast poleks kirjutatud suuri pealkirju, et see nüüd ongi uus ilustandard. Ma ei saa aru, mis toimub nende inimeste peas, kes niisuguseid artikleid kirjutavad? Sellega saab kaasa minna ainult lastetu või oma lastele halba sooviv inimene. Kas tõesti sooviksite oma tütrelegi tulevikku, mis tõenäoliselt sedasama Tessi hiljemalt viie aasta pärast ees ootab — kõrge vererõhk, ummistunud veresooned, haige süda, tursunud liigesed, diabeet, ennaegne surm? Minu meelest on hoopis väga vastutustundetu rasvunutele kaasa kiita ja luua neile illusioon, et kõik on parimas korras. Nii ei hakkagi inimene kehakaalu langetamisega mingit vaeva nägema ja ta tuleb kümne aasta pärast läbi kodumaja seina lõigatud augu haiglasse lükata.
Mul on hea meel, et juba kostab ka meediast mõistuse häält ja paljud arstid üle maailma on minuga ühte meelt. Rasvumine ja lodevad eluviisid ei ole see, mida pjedestaalile tõsta. Rasvumine on jätkuvalt meditsiiniline probleem, mida kõige ekstreemsematel juhtudel ka ravitakse. Kui seesama Tess elaks Eestis, kvalifitseeruks ta oma kehamassiindeksi poolest haigekassa rahastatavale maovähenduslõikusele. Olen kursis, et mõnel inimesel on kehakaalu tõus seotud terviseprobleemidega ja ta ei saa peenikeseks ühegi dieedi ega imevalemiga. Ma ei halvusta ega põlga neid inimesi, vaid tunnen neile siiralt kaasa. Aga lepime palun kokku, et üle saja kilo kaaluv noor naine ei ole supermodell, eks ole?
