KODU, KALLIS KODU puhul on tegemist kuraatorinäitusega, mis hõlmab 47 kunstniku osavõtul valminud 26 kunstiprojekti kodu teemadel. Projekti eesmärgiks on määratleda erinevate kunstnikuhoiakute kaudu kodu iseloomustavaid nähtuseid, suhteid ja kogemusi 21. saj. Eestis ja üldinimliku koduteema kaudu tuua kaasaegset kunsti publikule lähemale

KODU, KALLIS KODU leiab aset koostöös Delfi portaaliga, siin ilmuvad kajastused näitusest ja tööle hakkab koduteemaline avalik foorum. Näitusele järgneb kataloog, mis esinenud kunstnike teoste ülevaadete kõrval sisaldab koduteemalisi esseid eesti kirjanikelt ja teemaga seotud analüüse, samuti kaasatakse kataloogi ka delfi lugejate kommentaare ja mõtteavaldusi nii näituse kui kodu teemadel üldisemalt.

Kodu traditsiooniline tõlgendus pärineb 19. saj. viktoriaanlikust kultuurist, mil märksõnade “kodusus”, “perekond” ja “kodu” abil tõrjuti kõrvale varasemad elu kestmisega seotud religioossed konstruktsioonid. Eesti kunstis seostus kodu 20. saj. esimesel poolel “kodumaa” ja “rahvuse” laiemate mõistetega, 20. saj. teise poole tingimustes kinnistusid kodu mõistesse vastandumisest ja kohanemisest kõnelevad jutustused ja tollastes kujutluspiltides esindas privaatne kodu alternatiivi avalikule nõukogude tegelikkusele.

Viimase kümne aasta jooksul on eesti kunstnikud loonud märkimisväärsel hulgal erinevates suundades hargnevaid koduseid teemasid käsitletavat kunsti. Näitus KODU, KALLIS KODU jätkab ja süvendab neid väljakujunenud kodukäsitlusi ning tegeleb kodumõiste täpsema piiritlemisega. Näitusel eksponeeritud teoseid saab jaotada teemablokkideks üksnes väga tinglikult, sest piirjooned ühe või teise
nähtuse vahel on hägusad, privaatse ja avaliku vastandlikkus on hajumas või kõnetavad näitusetööd üheaegselt erinevaid koduga seotud sümboolsustasandeid.

Alljärgnev sisukokkuvõte on mõeldud teeviidaks, mis juhataks näitusekülastaja KODU, KALLIS KODU poolt pakutavate tööde tagamaade juurde:

- kodu kaardistamine mälu, suhete ja võimuvõitluse, koduste rollimängude ja soorollide nihestamise kaudu;
- koduelu pahupoole piilumine ja hämarate rituaalide meenutamine: vojörism;
- kodu kinnistamine spetsiifilise kodukeskkonna ja ruumimõistete külge ja kodu vastandamine avalikule ruumile;
- mitmed tööd seovad end koduste esemete sümboolse tähendusega. Kuivõrd turumajandus on teinud kodust juhtiva tarbimisniši, tegeleb kunst glamuurse nautlemise ja esemete fetišeerimisega. Näitus püüab leida vastust küsimusele, kuidas meedia poolt kehtestatud kodustandardid ja –ideaalid mõjutavad meie kodust argipäeva;
- suhted nüüdiskodust lahutamatute pereliikmete — meedia, interneti ja televisiooniga. Kodune seltskondlikkus on mõeldamatu TV talkshow´deta ja välisuudised jätkuvad sageli painavate unepiltidena;
- kodu on tihedalt seotud kodutuse teemaga: kunstnik Bie Erenurme projekt hõivab näitusesaali kodukuudina, mis pakub talle ja koer Rasmusele näituse toimumise jooksul ulualust.

Osalevad kunstnikud:

Infotankistid (Piret Räni, Reimo Võsa-Tangsoo, Maris Mändel, Katrin Tees, Taavi Suits, Sulo Kallas), Villu Jaanisoo, Hanna Jaanisoo, Bie Erenurm, Liina Siib, Merike Estna, Marko Mäetamm, Elin Kard, Urmas Viik, Margot Kask, Krista Mölder, Marco Laimre, Kadi Estland, Rita Martinson, Dénes Farkas & 15 anonüümset fotograafi, Paul ja Anna Daniela Rodgers, Ene-Liis Semper, Mark Raidpere, Aimar Kristerson, Mo Kreegi, Marc-Joonas ja Mattias-Ole Kristerson, Mihkel Kleis, Marianne Männi, Marko Nautras, Toomas Kuusing

Projekt linnaruumis KAST: Asma Raa (Hille Karmo), Raskolnikova (Liina Vedler), Anniki Ruuser, Helin Sepp. Tallinna kesklinnas Tammsaare pargis paigaldatakse 14.11.04 punased pesakastid, mis 28.11.04 asendatakse naturaalsete, lindudele mõeldud pesakastidega, mis jäävad parki statsionaarselt

Näituse kuraator on Eha Komissarov
Näituse kujundasid Terje Kallast & Urmas Luure
Koostööpartnerid on Elion ja Delfi
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital