Kogu tõde targalt päevitamise kohta


Kogu tõde targalt päevitamise kohta
Benu apteek

Linnateatri näitleja Piret Kaldale oli nooruses päevitamine väga oluline, nüüd ta enam ennast iga hinna eest pruuniks päevitada ei ürita.

„Noorena oli hästi oluline ennast kiiresti ja kõige pruunimaks saada. Päevitamine oli nagu täiskohaga töö,” meenutab ta. „Nüüd enam ma spetsiaalselt päevitama ei kipu, teadlikkus selle ohtlikkusest on tõusnud ja selline põletamine ei ole nahale väga hea.”

Siiski ei varja ta ennast täielikult päikese eest ja suvel pikki pükse ei kanna. „Mõistuse piires mõnuga päikese nautimises pole midagi hullu,” räägib Piret, kelle huvitavamad kogemused päevitamisest on Musta mere kallastelt. „Lapsena käisime seal perega puhkamas. Päevitades võeti päikesest viimast. Naha kaitsmise peale ei mõelnud keegi ja pigem määriti ennast posla-masla ehk õliga kokku, et veel kiiremini tumedaks saada. Pärast määriti ennast hapukoorega sisse,” meenutab ta. Loomulikult põles nahk ära, läks punaseks, tulid villid jne. „Aeg oli selline.”

Regionaalhaigla dermatoveneroloog ja nahahaiguste keskuse juhataja dr Maigi Eisen soovitab hoiduda päikesepõletustest ehk et päikese käes viibimise järgselt ei tohiks nahk hakata punetama, olla valulik või mis kõige hullem – päevitada nii, et nahale moodustuvad järgnevatel päevadel koguni villid. „Päikesepõletus põhjustab rakkudes muutusi, mis aastate pärast avalduvad nahakasvajate (melanoom, lamerakk- ja basaalrakuline kartsinoom) tekkena,” selgitab ta. 

Seotud lood:

Iga inimene kannatab päikest erinevalt
Üldiselt ei soovitata päikese käes viibida päeval kella 12 ja 16 vahel. „Tõestatud on nahakasvajate ja lapseeas saadud päikesepõletuste vaheline seos, mistõttu tuleb erilise hoolega kaitsta oma lapsi intensiivse UV-kiirguse eest,” selgitab dr Eisen. „Teisest küljest on päevitamine vajalik D-vitamiini tootmiseks nahas, kuid selleks sobib ka päikese käes viibimine hommikul enne kella 12 või pärast kella 16.” 

Reeglina ei tohiks päevitada siis, kui pooleli on mõni ravikuur. „Ravimite võtmise ajal päevitades ajal võivad ilmneda fototoksilised või ka fotoallergilised reaktsioonid ning ravimid võivad tekitada liigset pigmendi kogunemist päikesele eksponeeritud kehaosadel,” ütleb nahaarst. „Kõige mõistlikum on nahka kaitsta päikese eest riietega. Lisaks päikesepõletusele ja nahavähi riskile on päikesekiirgus ka oluline naha vananemise soodustaja.” 

Kuidas valida päikesekreemi?
Piret Kalda igapäevaselt suvel päikesekreemi ei kasuta ja eelistab ennast just riietusega kaitsta. „Ka liigne keemia pole hea,” üritab ta leida õiget tasakaalu ja leiab, et põhjamaises kliimas iga päev ehk ennast kreemitada polegi vaja. „Päikesekaitsefaktoriga kreem on oluline lõunamaises kliimas, kus päike on seniidis. Ka peab väikelapsi rohkem hoidma.”

Õli ja hapukoort ükski spetsialist tänapäeval päevitamisel endale peale määrida enam ei soovita. Kuid mida siis kasutada? „Päikesekaitsekreemi, mille faktor on vähemalt 20. Väiksem kaitsefaktor lihtsalt ei kaitse piisavalt,“ ütleb BENU Apteegi proviisor Margot Lehari. Paljudes kreemides on faktor väiksem ja selline kreem sobib vaid juhul, kui tegu on jumestus- või BB-kreemiga (moodsad kreemid, kus on ühendatud nii jumestus- kui ka päevakreemi omadused – toim).

Kevadise päikesega piisab piisab vaid näo kaitsmisest kreemiga, kuid suvisel ajal, kui päike intensiivsemaks muutub, tuleb naha kaitsmisele rohkem rõhku pöörata. „Veel peab vaatama, et kreem kaitseks UVA- kui ka UVB-kiirte eest,“ ütleb Lehari. Apteegis müüdavates päikesekreemides on enamikel mõlemat tüüpi kiirte vastane kaitse sees, kuid kindlasti tasub ka ise tähelepanelik olla. UVA-kiired tekitavad päiksepõletust ja on paljuski süüdi naha enneaegses ehk fotovananemises. Lehari hoiatab ka solaariumi eest, sest seal kasutatakse UVB valgusspektrit ning puudub hoiatav kiiresti tekkiv nahapõletus.

UVB-kiired on toimelt efektiivsemad ja need jõuavad meieni kevadel ja suvel. Väikses koguses on see isegi tervislik, kuna tõstab naha vastupanuvõimet ja aktiveerib D-vitamiini tootmist. Liialdamine on aga väga ohtlik, sest aastatega UVB-kiirgus kumuleerub kehas ning võib soodustada melanoomi teket.
Lapsed peavad kasutama tugevaid füüsikalise kaitsefaktoriga kreeme, kuna nende nahk on õrnem. „Alla kolme aastased ei tohiks üldse päevitada, sest nende nahas puudub selleks sobilik pigmendirakkude süsteem,” toonitab Lehari. „Füüsikalise kaitsefaktoriga (kreem, milles leidub titaandioksiidi või tsinkoksiidi) kreem suunab peegeldusega päikesekiired nahast eemale, keemiline kaitsefaktor aga tekitab nahas reaktsiooni, mis aitab päikese eest kaitsta.“ 

Kindlasti tuleb päikesekreem nahale kanda vähemalt 30 minutit enne välja minekut, sest kui teha seda rannas vahetult enne päikese kätte heitmist, on juba oht ennast ära põletada. Päeva jooksul tasub kreemikihti kindlasti uuendada – kevadisi päikesekiiri püüdes tihedamalt, sest nahk pole siis veel päikesega harjunud, suvel pisut harvemini. Lehari toob välja, et kuigi päikesekaitsekreem võib olla veekindel, siis kindlasti tuleks peale ujumist ennast uuesti sellega katta, kuna kaitse ei pruugi muidu piisav olla.

Päikesekaitsetooted säilivad 12 kuud ehk üks pudel päevituskreemi on sobilik üheks hooajaks. Kui pudelisse jääbki päevituskreemi alles, siis seda aasta hiljem kasutades ei pruugi see enam anda piisavat kaitset, kuna tootes olevad keemilised ühendid lagunevad aja jooksul.

Kui päike on juba liiga teinud, siis kindlasti ei tohi põletuse peale hapukoort või pantenooli panna. „Hapukoor on piimatoode, mis kuuma käes roiskub. Tekivad bakterid ja põletikulisel nahal ei ole bakterite juurde tootmine hea. Ka ei sobi vahendid, mis tekitavad põletusele kileja kihi. Parimad on vesilahusel hingavad põletusvastased geelid,” soovitab proviisor. Ka soovitab ta vältida õlisid, eriti mineraalõlisid. Kõige õigem ja tervislikum aga on päikesepõletust mõistliku päevitamisega hoopis vältida. 

Mõistlikuks ja tervislikuks päevitamisajaks peetakse 20 minutit päevas. Lehari lükkab ümber arvamuse, et suvel peab palju päikest võtma ja nii meie põhjamaises kliimas talveks D-vitamiini koguma. „Minge, liikuge väljas, olge rannas, tehke päikese paistel oma igapäevatoimetusi, kuid olge kõige selle juures mõistlikud ja vältige liialdamist,” soovitab ta.

Tunne oma nahka!
Et targemini päevitada, tasub oma nahka tundma õppida. Ühe võimaluse selleks pakub naha diagnostika, millega saab määrata naha niiskust ning rasu ja pigmentatsiooni ehk melaniini sisaldust nahas.

Melaniin annab nahale pigmendi ehk värvuse, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse eest. Melaniini näidu teadmine aitab valida sobiva kaitsefaktoriga päikesekaitsetoote, mis kaitseks nahka päikesepõletuse tekke eest. Mõned uuringud on näidanud ka nahavähki haigestumise riski vähenemist nahas melaniini kõrgema kontsentratsiooni korral.

Naha niiskuse ning rasu ja pigmentatsiooni ehk melaniini sisalduse mõõtmiseks kasutatakse teaduslikel uuringutel põhinevat täpset ja kergesti kasutatavat aparaati. Jumestusega ja puuderdatud nahal on väga keeruline mõõtmist läbi viia ning pärast naha puhastamist võib kuluda kuni 2 tundi, enne kui naha (eriti rasutootmise) normaalne seisund täielikult taastub. Seetõttu teostatakse nahadiagnostikat karvadeta nahapinnal, millele ei ole eelnevalt kantud kreeme ja jumestustooteid. Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid pliiatsandureid ning niiskuse, rasu ja pigmentatsiooni sisalduse määramiseks kasutatakse erinevaid mõõtmismeetodeid. Selline analüüs annab ülevaate naha tegelikust olukorrast ja sobivatest nahahooldustoodetest.

UVA, UVB, SPF – mis on mis?
Nahale mõjuvad kahjulikult päiksevalguse spektri UVB, UVA ja UVC ultraviolettkiired. Neist viimane õnneks maapinnani ei jõua. 

UVB-kiired (280–320 nm) moodustavad ultraviolettkiirgusest 5 protsenti. Nad imenduvad vaid naha pindmisesse kihti, kuid on see-eest nö tugevama kahjustava toimega, päikesepõletust põhjustavad kiired. UVB-kiired on ka üheks peamiseks nahavähi põhjustajateks. Lisaks võivad nad pärssida immuunsüsteemi toimimist ja põhjustada teatud tüüpi valgustundlikke lööbeid.

UVA-kiired (320–400 nm) jagunevad omakorda UVA-1 (350–400 nm) ja UVA-2 (320–350 nm) kiirteks. UVA-kiired on küll nö nõrgema nahka kahjustava toimega, kuid nad moodustavad 95% UV-kiirgusest ja jõuavad sügavamale pärisnahka. UVA läbib ka aknaklaasi. UVA-kiired on peamiselt süüdi naha vananemises ja fotokahjustuste (solaarlaigud, kortsud, sarvkihi paksenemine) tekkes. Samuti on nad valdava osatähtsusega fotosensitiivsete ehk valgustundlike löövete kujunemisel. Lisaks soodustavad UVA-kiired täiendavalt nahapõletuste, nahavähi ja melanoomi teket. Kaitse UVA-kiirte eest on äärmiselt oluline!

Uuringutes on leitud, et ägedad nahapõletused, eriti lapsepõlves, kuid ka hilisemas elus, tõstavad melanoomi haigestumise riski. Samuti suurendavad nahavähki ja melanoomi haigestumise riski vahelduv suhteliselt intensiivse päikese käes viibimine (näiteks soojal maal puhkamine) ning kumulatiivne ehk aja jooksul lisanduv UV-kiirguse kogudoos. UVA-kiirgus on vastutav naha fotovananemise eest.

Mida näitab SPF kaitsefaktor?
SPF number päikesekaitsetootel näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1 SPF=15–20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit ja vähem.

Allikas: www.derma.ee Elo Kuum, dermatoloog