Vastab kopsuarst Anneli Kullama:
Pikaaegne köha on suhteliselt sagedane probleem kopsuarsti poole pöördumisel. Kõige sagedamini on pikk köha meie kliimas põhjustatud nn. pikaleveninud kuluga bronhiidist, mille puhul võib köha kesta paar kuud ja vahel ka enam. Kas alati on tegemist Chlamydia pneumoniae tekkese infektsiooniga, selles pole ma väga kindel. Konkreetse bakteri diagnostika põhineb vere analüüsist antikehade määramisel. Vahel (tulenevalt erinevate antikehade (IgA,IgM,IgG) tiitrist) võib olla tegemist ka hüperdignostikaga. Kuna aga täpsemalt pole Teie vere nalüüsi kohta andmeid, on raske Chlamydia pn tekkese infektsiooni võimalust kommenteerida. Sellele haigustekitajale on tõpoolest omane, et köha võib kesta 2-3 kuud, olles tavaliselt iseloomult pigem kuiv või vähese rögaga. Pikaaegse köha põhjustest tulevad kindlasti arvesse ka köhavariantne astma, ninaneelunohu, reflukshaigus. Need on sagedasemad haigused, millele peab arst mõtlema, kui köha on kestnud 8 nädalat ja enam. Kuna olete nii kaua köhinud, oleks kindlasti oluline teha ka kopsuröntgen. Seega — raske on vastata küsimusele — “kaua veel köhima peate”. Kõik oleneb köha põhjusest. Sageli on pikaleveninud kuluga bronhiidi ravis kasu 2-3-nädalasest ravikuurist sissehingatava põletikuvastase preparaadiga. Kui see ravi oodatud tulemust ei anna, tulebki hakata tegelema eelnimetatud teiste köha põhjuste väljalülitamisega.
2. Olen olnud suitsetaja 34 aastat, viimane aasta olen nn. passiivne suitsetaja — suitsetan ainult siis, kui tegu koosviibimistega ja mõõduka alkoholi pruukimisega, siis ei suuda vastu panna. Tavapäevadel ei tule isegi meelde. Olen ka põdenud 15 korda kopsupõletikku (12 korda lapsepõlves) ja ise olen 51 aastane. Viimasel ajal tunnen seljas imelikku valu, (vasakul pool nagu “tiivanuki taga”), mis vahel hommikuti ajab isegi iiveldama. Ühena põhjustest olen mõelnud kopsude peale…… Käisin ka perearsti juures, kes kuulas, aga midagi seal ei kuulnud… Kas mul on põhjust tunda muret oma kopsude pärast?
Vastab kopsuarst Anneli Kullamaa:
Tahtmata kuidagi olla järsk Teie suhtes, pean siiski vastama, et kui inimene on olnud pikaaegne suitsetaja, on paraku alati põhjust tunda muret oma kopsude (ja mitte ainult kopsude) pärast. Väga armas, et olete igapäevasuitsetajast muutunud nn. pühapäevasuitsetajaks, kuid sealt omakorda samm mittesuitsetajani ei ole enam üldse pikk!!! Loomulikult ei vähenda see koheselt võimalikke riske tervisele, mida kannab endas senine staazikas suitsetamine, kuid siiski — hea algus on ju tehtud!
Mis puudutab Teie vaevusi, siis kindlasti oleks oluline kopsuröntgeni teostamine. Valu teke kopsuhaigusega seoses on tingitud tavaliselt kopsukelme ärritusest, sest kops ise närvilõpmeid ei “sisalda” ja seega ka “valu ei tunne”. Iiveldus pole kopsuhaiguste puhul kuigi tüüpiline haigustunnus, kuid inimesed reageerivad ka valule erinevalt. Auskultatoorselt ei pruugi midagi kuulda olla, kuid röntgen-ülesvõttega saab kindlalt kopsuprobleemi välja lülitada.
15 kopsupõletikku (kas need on alati ka radioloogiliselt olnu kinnitatud?) võiksid viidata võimalikule bronhide deformatsioonile (muutusele) ja seega soodumusele infektsioonide tekkeks.
Vastab kopsuarst Ülle Ani:
34 aastat suitsetamist on päris korralik staaž, mille vältel võivad organismis väga mitmetes organites tekkida muutused. Parim, mis te enda tervise heaks teha saate, on loomulikult suitsetamisest loobumine. Mitmed muutused taanduvad ja ükski haigus ei süvene siis enam nii kiiresti. Üldjuhul on endisele suitsetajale sobivam kui ta ei tee ka neid üksikuid sigarette, kuna iga nikotiini portsjon äratab “talveunest” üles kõik nikotiini vajavad retseptorid, ja seega on kiusatus järgmist suitsu teha alles. Kui teil on raske mõelda, et te enam kunagi ei või suitsetada, siis mõelge pigem, et tekkinud kiusatuse korral jätate ainult selle ühe suitsu tegemata.
Valust: Valu on alati tõsine kaebus, mis võib viidata tõsisele haigusele. Kops ise valu ei tunne, kui kopsus olev muutus haarab ka kopsu ümber asuvat kelmet (pleurat), siis tekib valu. Kui te olete varem põdenud kopsupõletikke, siis ka need võisid haarata kopsukelmet, ja sel juhul jäävad alles liited, mis võivad anda valutorkeid rindkere liigutustel, köhimisel ja aevastamisel. Nii et see võiks olla üheks võimaluseks valu põhjust seletada. Kindlasti peab siiski tegema kõik uuringud, et välja lülitada uue haiguse esinemist, s.h. kindlasti uuringud ka kopsukasvaja suhtes. Kuna te kirjeldate hommikuti iivelduse tunnet, siis peab täpsustama ka teisi mao kaebuseid ja vajadusel tegema uuringud. Lisaks võivad ka südamega seotud valud kiirguda selga vasakule poole, samuti kõhunäärme haigusega seotud valud. Seega vajate te esmaseid täpsustavaid uuringuid perearsti juures, ja järgnevalt suunab ta teid vastava erialaarsti vastuvõtule.
3. Mure abikaasa tervise pärast. Mõni päev tagasi luges abikaasa ajalehest asbestist põhjustatud kopsuvähi kohta ja tuli välja, et ta on kümmekond aastat tagasi ühes ehitusfirmas asbesttorusid saaginud ja mitte üks kord, vaid nädalaid järjest. Lisaks suitsetab abikaasa umbes pakk päevas. Kui suur on tõenäosus kopsuvähi tekkeks praegu? Kui palju langeks vähirisk suitsetamisest loobumisel? Kas kokkupuude asbestiga 10 aastat tagasi võib juba kuidagi kopsudel avalduda, kuidas seda kindlaks teha?
Vastab kopsuarst Ülle Ani:
Asbest võib põhjustada kopsuvähki, kuid sagedamini kopse ümbritseva kelme kasvajat (mesotelioomi). Mesotelioomi haigestunutel on sageli olnud hästi tihe pikka aega kestnud kokkupuude asbestiga ca 15 aastat eelnevalt. Et võimalikult vara avastada võimalikke muutuseid, peate igal aastal kontrollima kopse röntgenoloogiliselt.
Suitsetamine on kindlalt seotud kõrgenenud riskiga haigestuda kopsuvähki. Siin esineb isegi doossõltuv riski suurenemine, s.t. mida rohkem sigarette päevas suitsetatakse, seda suurem on risk haigestuda vähki. Iga inimese puhul me praegu veel ei suuda ette ennustada, millise haiguse risk temal kõige suurem on. Üldjuhul suitsetamine mõjutab paljude inimeste kopsutööd, ja kui juba on tekkinud röga välja köhimine ja/või hingeldus füüsilisel koormusel, siis võib eeldada, et kopsud on suitsetamise kahjuliku toime suhtes vastuvõtlikud, ja kindlasti tuleb pöörduda kopsuarsti vastuvõtule.
Suitsetamisest loobumisel paraneb kohe hapniku kättesaamine, mõne nädalaga (kuuga) väheneb (või kaob) köha ja kopsud ei vanane enam nii kiiresti kui suitsetades. Vähi risk väheneb iga aastaga, saavutades mittesuitsetajaga samaväärse riski ca 10-20 aasta möödumisel.
Vastab kopsuarst Anneli Kullamaa:
Kõige suurem riskifaktor kopsuvähi tekkeks on suitsetamine. Pidev kokkupuude asbestiga suurendab paraku samuti kopsuvähki haigestumise riski ning võimalust haigestuda teistesse kopsuhaigustesse. Kindlasti ei taha ma selle vastusega Teis hirmu ega paanikat külvata. Alati annab südamerahu tagasi nö. korras ehk siis lisaleiuta röntgenülesvõte. Suitsetamisest loobumisel väheneb 10 aastaga risk haigestuda kopsuvähki poole võrra võrreldes suitsetajaga. Kindlasti tasub alustada suitsetamisest loobumist olenemata vanusest ja mitte lohutada end teadmisega, et “ma olen juba nii vana,et loobuda pole mõtet”. Alati on mõte olemas!!!
4. Minu mure järgmine: suitsetan umbes 1-2 “pläru” päevas (st ilma filtrita sigaretti), selliselt juba umbes 6-7 aastat. Nüüd juba paar kuud on igal hommikul kurk valus, päeval on raske sügavalt hingata (kopse päris täis tõmmata) ja kogu aeg on kurk nagu “kare”, vaja köhatada, väsin suhteliselt kergesti. Kas peaks uuringuteks valmistuma? Millised on kurgu/kopsuvähi tunnused?
Vastab kopsuarst Anneli Kullamaa:
Teie poolt kirjeldatud vaevused võivad tõepoolest olla tingitud limaskestade ärritusest, mille põhjuseks omakorda on paraku suitsetamine. Kui vaevused on olemas ja kestavad juba pikema aja vältel (st inimene on nende olemasolu pidevalt ühest ajahetkest tähele pannud), siis mitte ei tule valmistuda uuringuteks vaid suisa oleks soovitav end arstile näidata. Ja seda ikka selleks, et välistada erinevate haiguste võimalus/olemasolu. Kahjuks peab arvestama ka sellega, et edasine suitsetamine ilmselt vaid soodustab vaevuste püsimist ja vahel ka süvenemist. Teie suitsetamise tausta veelgi täpsemalt teadmata julgeksin küll arvata, et suitsetamisest loobumine senist suitsetamise-staazi arvestades ei tohiks mitte väga keeruline olla. Äkki julgeksite selle tegevusega kunagi alustada??!!
Kopsuvähk on salakaval haigus ja algstaadiumis ei pruugi ta üldse sümptome anda, kasvades mõõtmetelt suuremaks või paiknedes kohas, kus on ligiddal veresooned, bronhid või kopsukelme, ilmnevad ka sümptomid. Sestap on soovituslik — suitsetavatel inimestel (neil, kel täitunud juba 10 pakkaasta piir ehk suitsetamise-staaž 20 sigaretti päevas 10 aasta vältel) teha teatava regulaarsusega siiski röntgenülesvõtteid kopsudest. Kurgu/kõrivähi puhul on haigus sageli avastatav patsiendile suhu (kurgupeegliga) vaadates. Tõenäoliselt praegu nii ränkade haigustega tegemist pole, kuid need vaevused on piisav põhjus, et arsti juurde kontrollile minna.
Vastab kopsuarst Ülle Ani:
Eeldan, et ilma filtrita suitsetamine põhjustab tugevat ärritust hingamisteede närvidele, ja sellist suitsu ei ole võimalik väga sügavale kopsudesse tõmmata, seega suurem osa suitsu kahjustavast toimest jääb huultele, suuõõnde, keelele ja kõrisse, samuti suurtesse hingamisteedesse. Ka ajalooliselt, kui ei kasutatud filtreid, esines sagedamini vähke just nendes piirkondades — ja tänapäeval esineb järjest enam kopsuvähke.
Enne vähi teket eelneb sageli selles piirkonnas põletik (enamasti krooniline), mida suitsetamine põhjustabki. Neelu limaskesta põletiku korral esineb valulikkus ja kuivus, kõri põletiku korral esineb häälekähedus. Hingamisteede kroonilise põletiku (kroonilise bronhiidi) korral esineb röga välja köhimine, millele võib järgnevalt lisanduda õhupuudus või hingeldus füüsilisel koormusel (siis võib olla tegemist kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega).
Perearst suunab teid kindlasti kõrva-nina-kurgu arsti vastuvõtule, et kontrollida teie häälepaelte seisundit ja määrata ravi. Järgnevalt kopsuarsti vastuvõtule, et täpsustada kopsude võimalikku kahjustust ja määrata vajadusel ravi. Te ise saaksite oma tervisele parima teena osutada, loobudes suitsetamisest. Selles suhtes võite abi ja ravisoovitusi leida arstidelt- nõustajatelt (kontaktide info www.tai.ee).
Saada oma küsimus aadressile spets@delfi.ee.
