Kuidas nälg mind üllatas ja mis edasi sai

PAASTUBLOGI: Viimased päevad on tegusad olnud. Eriti eilne. Töölt sain tulema õigeaegselt ja siis sai ette võetud sõit suurde kaubanduskeskusesse, et esiteks broneerida endale suvepuhkuseks piletid Eestisse ning teiseks pidin mööblipoest hankima mõned vajalikud asjad uude korterisse.

Viga oli muidugi see, et sai mindud täiesti tühja kõhuga. Kohe keskusesse sisenemisel oli terve esimene osa sisustatud erinevate söögikohtadega. Varasemalt on mul alati olnud nõrkus “hiinakate” vastu. Nüüd siis, pärast 9+2 päeva kestnud närimisvaba elu mööduda running sushi lindist, kus inimesed isuäratavalt hõrgutisi nautisid.

Sealt edasi hakkasid mind piinama erinevad ja üsna selged mälestused maitsvatest söökidest. Kõige suurem isu tekkis mul eestimaise koduse kartulisalati järele. Mitte sellise poe valmissalati järele, aga just sellise ema tehtud vähese majoneesiga lihtsama variandi järele.

Õnneks sain suhteliselt kiirelt ostud sooritatud ja üritasin oma isusid peletada aeg-ajalt veepudelist vett limpsides. Lõpuks jõudsin edukalt koju ja nüüd joon oma tänaõhtust porgandi-õunamahla segu.

Arvata ju võis, et millalgi hakkavad mind isutama ka muud söögid. Üheksas päev siis oligi SEE päev. Nüüd tuleb rohkem tähelepanu pöörata enesevalitsemisele. Sest vaid nii suudan isusid peletada ka järgneva kuu aja jooksul.

Lisaks õppisin sellest isude-päevast, et vajan mahlade ja suppide osas vaheldust. Seega plaanin esmaspäeval, kui asjad kolitud, soetada endale sellised mahlasordid, mida seni pole tarbinud. Ilmselt oleks mõtekas osta mahlapress ja teha endale igal õhtul värskeid mahlasid. Samas on näen äärmuslikku ohtu kohustuses üle päeva poes käia. Mujalt värskeid puuvilju ei saa. Lisa-ahvatlusi tekitab puuviljadest pungil külmkapp. Ka seda probleemi pole ma suutnud veel enese jaoks lahendada.

Peale suurte isutamiste kaubanduskeskuses ja teel koju, midagi märkimisväärset ei toimunud. Paastumine käib omasoodu ja enesetunne on hea.

Kaalunumber langeb sujuvalt — eilne saavutus: 62,4 kg. Täna hommikul tegin uue glaubrisoola-kuuri, et sooled korralikult nö läbi pesta.

Tuleb tunnistada, et ootan väga juba nädalavahetust. Ootusärevus on seoses esmaspäevase kolimisega. Tahaksin juba, et see kõik selja taga oleks ja ma lõpuks end sisseseadma hakata saaks.

Selline oli siis minu isuderohke neljapäev — 9. päev. Täna tähistan mahlaklaasiga aga oma esimese paastuveerandi täitumist.

Kaunist õhtut!