Kuidas pildistada rasedat?
Stuudio poolt pakutud meikar Evelin juba ootas Keiut. Aga alguseks tegime hoopis ilma meigita pildid. Kuna Keiu sai paar nädalat tagasi tormilise reaktsiooni mõtteavaldusele, et rase võiks ka hoolitsetud ja ilus välja näha, siis saavad esimeseks ühe tõelise kodukata pildid. Ainult taignarull jäi puudu, kuid see-eest sai Keiu harjaga vehkida nii et vähe polnud.
Ilupiltide meigiga läks aega. Samuti kui lokirullide peast kiskumisega. Ja mitte minut-paar, vaid suisa nelikümmend minutit. Aga siis oli ka meikija töö tulemus ilus, ja edasine läks juba kiirelt. Riideid sai Keiu vahetada stuudio nurgas kardinast vaheseina taga.
Fotograaf Kaupo mõtles natuke ja arvas siis, et küll oleks ilus, kui Keiu juuksed tuules lehviksid. Tuult tehakse stuudios nii, et assistent (antud juhul siinkirjutaja) seisab „kaadrist väljas” ja lehvitab suure plaguga, nii kuis jaksab. Vahepeal pidimegi pausi pidama, sest mu käed väsisid lehvitamisest kangesti ära. Keiu aina naeratas.
Karumõmm oli imepehme ja väga mõnus süles hoida. Tegelikult tahtis Keiu mängujänest, aga nagu sellega ikka on — just siis pole üheski poes mitte ühtegi jänest.
Lõpetuseks lükkas Kaupo kohale suure stuudioredeli. Vaatamata suurele kõhule ei kõhelnud Keiu hetkegi, kui redelipulki mööda ronima hakkas, tüüpilised rasedatunked seljas.
Kokku läks meil pildistamise peale peaaegu 2 tundi ja tulemuseks sai Keiu endale 30 ilusat pilti suure kõhuga iseendast. Ja siinkirjutaja oli siiralt kade ta peale, et mõni aasta tagasi iseendast ei taibanud stuudios pilte teha, vaid lasi kodus seebikaga plõksida, ja sai pildid, kus foto nurgast paistab kortsus lina ja elektrijuhtmed ja muu kodune kraam.
Stuudio: EestiFoto
Fotograaf: Kaupo Kikkas
Meik: Evelin Kuusmik
