Kolm korda lahutatud sõbratarilt küsime nõu, kui me suhted oma mehega sassis on. Lastetult naabrinaiselt tahame teada, kuidas lapsi kasvatada. Laostunud sõbra poole pöördume küsimustes, mis puudutavad äri. Miks küll? Me lihtsalt ei saa vahel aru, et vastutuse võtmine üksnes enda kanda aitab meil elada nii, nagu tahame. Kordamata seejuures pimesi võõraid vigu. Parem on õppida oma isiklikest.

On küsimusi, mis puudutavad ainult sinu elu ning millele vaid sina tead vastuseid. Need on seotud subjektiivsete läbielamistega, soovidega, vajadustega, millest kõrvalistel pole aimugi. Millist elukutset tahad omandada? Milline peab olema partner?

Teine osa küsimustest iseendale ei oma üheseid vastuseid. Ometi on neidki vaja küsida. Milles seisneb minu elu mõte? Kes ma hetkel olen? Sellised küsimused-vastused lubavad leida kontakti iseendaga, oma alateadvusega ning kasutada sulle antud ressursse.

Kuidas esitada küsimusi?

Viis tähtsat reeglit.
Vajad vaid veidi vaba aega ning võimalust vaikuses mõtisklemiseks.

1. Küsimus, mille endale esitad, peab puudutama üksnes sind. Meie alateadvus teab meist endist kõike, teistest vaid õige väheke. Küsimused peaksid olema sellised, mis aitavad valikuid teha, avaldavad tõelisi isiklikke soove ja võimalusi, allasurutud tundeid ning meie hingehädade põhjusi.

2. Loomulikult peab küsimus olema aktuaalne, mitte aga küsitud lihtsalt uudishimust. Alateadvus vastab vaid tähtsatele küsimustele. Seega ei tasu teda „tühiste asjadega“ segada. Muidu võib juhtuda nii, nagu muinasjutus karjapoisiga, kes alatasa karjus: „Hundid, hundid“, et täiskasvanud kohale jookseksid. Ja kui siis ühel korral oli tõeline oht käes ja hundid kohal, ei tulnud enam keegi appi.

3. Küsimus peab olema positiivselt sõnastatud. Väldi selliseid sõnu, nagu „ei“, „lahti saada“, „maha jätta“ … Seletus on lihtne. Alateadvuses ei loobu me mitte kunagi mitte millestki, vaid otsustame „varuks“ jätta. Kõike võib ju varem või hiljem vaja minna. Alateadvuslikult omandame uut, samas ei ütle ära vanast. Seega ära küsi endalt: „Kuidas liigsest kaalust vabaneda?“ või „Kuidas suitsetamist maha jätta?“ Ürita leida uus lähenemisviis: „Kuidas alustada tervislike eluviisidega?“.

4. Kui soovid konkreetset vastust, peab ka küsimus olema konkreetne. Pole vaja üldiseid sõnu „absoluutse harmoonia ja üleüldise õnne saavutamisest“.

5. Tähtis on endaga aus olla. Esitanud küsimuse, ole valmis vastuse saamiseks. Vahel petame end kahjuks ise. Kui juhtub, et sa ei suuda leida vastust oma küsimusele, siis võib ehk olla, et sa ei tahagi seda kuulda.

Kahjulikud küsimused

1. Väärad katsed oma tulevikku teada saada. Meie alateadvus on võimeline andma prognoose. Paraku mõjutab reaalsust terve hulk faktoreid, mida ei ole võimalik ette näha. Valed prognoosid võivad aga kahju teha, tekitades pettumust ning kohanemisraskusi.

2. Hävitavalt mõjuvad küsimused, mis sisaldavad enesesüüdistusi. Näiteks võiks küsimuse: „Millega olen selle ära teeninud?“ asendada küsimusega: „Mida ma sellest võin õppida? Mis on selle põhjus?“. Enese süüdistamine on destruktiivne. Ent põhjuste ja oma vastutuse piiride otsimine juhib muutuste teele.

3. Pealesunnitud küsimused. On olemas see, mis on meie jaoks hetkel tõeliselt aktuaalne. On ka see, mis on oluline meie lähedaste jaoks ning mida nad püüavad meile peale suruda, olgugi või heade kavatsustega. „Miks sa ei lähe mehele?“, „Miks te ei muretse lapsi?“, „Miks ei ürita paremat ametikohta saada?“… Sina võid aga vaid seda küsida, mis on just sinu jaoks oluline, mitte teiste jaoks.

Ära oota, et vastus on selge ja arusaadav. Alateadvus võib seada sisu erinevatesse vormides — sõnadesse, metafooridesse, mälestustesse, fantaasiatesse. Vastus võib olla kohe arusaadav või kulub selle lahti mõtestamiseks mingi aeg. Ent õigesti esitatud küsimus saab alati vastuse.

On olemas ka spetsiaalsed psühholoogilised harjutused, mis aitavad iseendale õigeid küsimusi esitada. Järgnevalt on toodud mõned paremad harjutused ja võtted, mida on soovitanud mitmesugused psühhoterapeutilised suunad. Proovi ja vali endale sobiv.

Kehale orienteeritud psühhoteraapiast pärit harjutus

Istu, jalad õlgade laiuselt harkis, selg sirge (võib toetuda tooli seljatoele). Keskendu küsimusele, mida tahad enesele esitada ning korda seda mitu korda. Nüüd kontsentreeri tähelepanu kõhu alaosale — seal asub sümboolne keskus, mis vastutab kontakti loomise eest iseendaga. Lülita välja kõik teised mõtted ning keskendu oma küsimusele. Kujutle, et hingad läbi alakõhu. Tee harjutust 10-15 minutit. See aitab vabaneda ebaolulisest ja keskenduda peamisele.

Itaalia psühholoogi Roberto Assagioli psühhosünteesist pärit harjutus
Kujutle, et sinu sees on keegi tark, kes teab vastuseid igale küsimusele. Visualiseeri see kuju. Suundu sümboolsele kohtumisele temaga ning astu dialoogi. Nii võid sa esitada kõik oma küsimused, „tark“ aga annab sulle vastused. Tähtis on, et sa suhtuksid sellesse huvitavasse mängu tõsiselt ja usaldaksid iseennast.

Paljudes psühhoteraapilistes koolitustes kasutatav populaarne harjutus
Võta leht paberit ja pastakas. Pane silmad kinni ning korda oma küsimust mitu korda. Ava siis silmad ja kirjuta 10 minuti jooksul paberile kõik, mis pähe tuleb. Kui tekivad pausid, jätka pärast neid uuesti. Puhka veidi ja loe oma kirjutis üle. Ürita leida võtmeteema, leia korduvad sõnad või siis need, mis kõige enam su tähelepanu köidavad. Kriipsuta need alla ja loe allakriipsutatud sõnad uuesti üle. Mõtle nüüd, mida su alateadvus sulle öelda tahab.

Harjutus kunstiteraapia vallast

Pane valmis leht paberit ja värvid. Keskendu oma küsimusele, seejärel alusta värvimisega ning pane paberile see, mida tahaksid või kuidas tahaksid. Jätka tööd, kuni tahad lõpetada. Uuri tehtut — see on metafooriline vastus su küsimusele. Vaata seda igast küljest, lähemalt ja kaugemalt. Milliseid kujundeid seal näed? Millised assotsiatsioonid tekivad? Keskendu neile ja ürita siis vastusest aru saada.

Adresseerides küsimusi endale, mitte aga mõnele autoriteetsele isikule väljastpoolt, suudame paremini vastutada enda eest, arendame oma psühholoogilist küpsust ning kasvame sel moel isiksusena.