Kuuske polegi alati ehitud. Loe, kuidas komme alguse sai


Kuuske polegi alati ehitud. Loe, kuidas komme alguse sai
Pixabay

Igal aastal kaunistame oma toad toredate jõuluehetega, mis toovad suurel hulgal rõõmu. Kogu aasta karpides seisnud värvikirevad kuulikesed, jõulupärjad ja vahvad kujukesed on tõeliselt pilkupüüdvad ning säravad ja loovad tõelise pühade meeleolu. Kas mõtled vahel, kust on tulnud traditsioon puuvõõriku all kallimat suudelda? Tuleb välja, et ka jõulukaunistustel on oma kaunis ajalugu.

Jõulupuu ajaloost

Jõulud on kogu aasta üks armastatuim püha, mida tähistatakse juba enam kui mitu tuhat aastat. Ent on teada, et esimesi jõulupuid on ehitud praeguseks umbes 1500 aastat. Ajaloolased usuvad, et esimesi jõulupuid hakkas ehtima reformaator Martin Luther. On lugusid, et jõuluõhtul metsas jalutanud Martin Luther oli lumega kaetud puudest sedavõrd vaimustunud, et viis endale ühe jõulupuu koju ning ehtis selle küünaldega. On ka teine versioon, mis väidab, et esimene jõulupuu kaunistati paberlilledega naaberriigis Lätis aastal 1510.

Jõulupuude ehtimise traditsioon levis üsna aeglaselt. Üks osa Saksamaast hakkas jõulupuid ehtima 1521. aastal, Strasbourgis ehiti esimene jõulupuu aga alles aastal 1539. Inglismaal, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides muutus jõulupuude kaunistamine populaarseks alles 19. sajandi teises pooles. Selle ajani peeti jõulupuude ehtimist paganlikuks sümboliks, ent hoolimata skeptikutest võtsid ameeriklased selle kauni traditsiooni kiiresti omaks ning sealt saigi alguse iga-aastane jõulupuude ehtimine.

Seotud lood:

Esimesed jõulupuud kaunistati küünaldega, ent inimesed mõistsid üsna pea, et küünlad ei ole kuigi ohutud, põhjustades sageli tulekahjusid, mistõttu valisid paljud kaunistamiseks hoopis puuviljad, pähklid, piparkoogid, küpsised ja martsipani, mis lubati jõulude möödudes lastel nahka pista. Hiljem asendati söödavad kaunistused klaasist kuulidega, mis esialgu meenutasid õunu. 18. sajandist hakati jõulupuid kaunistama siin-seal ka läikivate vanikute ja elektriliste tuledega.

Samal ajal Eestis

Ristiusu levikuga omandas muistne talvepüha Jeesuse sünnipäeva lisatähenduse. Mõisa- ja linnakultuuri kaudu jõudis talurahvani 19. sajandi keskpaiku ka jõuludeks kuuse tuppa toomise ning ehtimise kaunis traditsioon. 20. sajandi algul kujunes välja komme käia jõulude ajal kalmistul ja süüdata küünlad lähedaste haudadel. Veidi hiljem hakkas kodusid külastama ka jõuluvana, kes tõi perele kingitusi ja kellele tuli tänutäheks jõulusalmi lugeda.

Esialgu hakkasid jõulupuid ehtima üksnes jõukamad pered, kellel oli võimalus soetada peeneid klaasist jõulukuule ning karda, ent üsna pea levis jõulupuude kaunistamise traditsioon ka kõikidesse vähem jõukamatesse peredesse. Lihtsamad inimesed kasutasid kuuse ehtimiseks maiustusi ja paberivanikuid. Niisiis ei ole jõulupuu ajalugu sugugi nii pikk kui võiks arvata.

Millised on praegused traditsioonid ja trendid?

Kaup24.ee eksperdid on täheldanud meie riigis mitmeid erinevaid moesuundi. Kõige silmatorkavam on ehk suundumus kaunistada jõulupuu pilkupüüdvate roheliste ja siniste jõulukuulidega. Eriti populaarsed on väljendusrikkad türkiissinised ehted ning pistaatsia- ja merekarva rohelistes toonides kuulikesed. Eestlaste seas on äärmiselt populaarne kaunistada oma kuusepuu roheliste ja punaste jõulukuulidega, mis on traditsioonilised jõulupühade värvid. Eksperdid soovitavad katsetada veidi uudsemate värvitoonidega ning soetada endale näiteks oranžid või pruunid jõuluehted, mis on ideaalseks kombinatsiooniks kuldsete jõulukuulidega.

Lisaks on kaup24.ee ekspertide sõnul maad võtmas uus trend – inimesed on enda jaoks taasavastanud antiikses stiilis jõuluehted, naturaalsed kangad ja materjalid, nagu hein jms. Seetõttu on täiesti tõsi, et möödunud mood naaseb ringiga meie juurde tagasi.

Ärge unustage vanu jõuluehteid

Ilmselt on nii mõnelgi eestlasel kodus veel väga vanu jõuluehteid, mida kasutasid nende vanemad või vanavanemad. Selliseid haruldusi tasub kindlasti hoida lastele kättesaamatus kohas ning mõistagi ei tohiks neid ära visata. Tänapäeval on sellised antiiksed ehted väga aukohal. Vanaaegsed ehted on aga äärmiselt õrnad, mistõttu tasub nendega väga õrnalt ringi käia.

Jõuluaeg on aasta kõige kaunim aeg, mil meil on hea võimalus aeg maha võtta ja seda ilusat aega oma lähedaste seltsis veeta. Kuna advendiaeg on käes, siis tasub juba aegsasti oma tubades suurpuhastus teha ning kaunid jõuluehted välja otsida, et toad juba varakult jõulude tulekuks valmis seada.