Missugune on astmahaige laps? Kas ta erineb kuidagi teistest lastest?

Ei erine, kui haigus on kontrolli all. Probleeme võib tekkida kevadeti, kui päeval on rohkelt õietolmu (vt. Infot Eesti Allergialiit). Eriti peaksid siis tähelepanelikud olema kasvatajad lasteaedades, sest õhtul, kui õietolmu enam nii rohkelt ei ole, on astmaatikutel ja allergikutel hoopis parem enesetunne. Seega ei pruugi ka lapsevanem probleemi olemusest teada saada. Lapsed ise ei pruugi aga osata hiljem probleemi kirjeldada.

Kes peaksid lastekollektiivis teadma lapse haigusest?

Tegelikult peaksid selles teadma kõik. Aga meil on siiski tehtud liiga vähe tööd selgitamaks, missugune haigus on astma ja kuidas käituda, kui kollektiivis on kroonilist haigust põdev laps. Kindlasti peaksid koolis lapse haigusest teadma aga klassijuhataja, kehalise kasvatuse õpetaja, käsitöö õpetaja ning parim sõber.

Lasteaias muidugi kasvataja.

Millega peaks arvestama kehalise kasvatuse õpetaja?

Õpetaja peaks küsima, kas lapsel on vaja rohtu võtta. Laps võib ennast ju hästi tunda, kuid kopsud ei tunne ennast alati sama hästi. Kindlasti peaks kehalise kasvatuse tund algama 5-minutilise soojendusega. Kui laps ei jaksa kaasa teha, siis alati ei ole see laiskus. Tähelepanelikum peaks olema kevadiste võimlemistundide puhul õues. Õpetaja peab õpetama lapsele, kuidas ta suudaks paremini füüsilist koormust taluda, mitte ei tohi nõuda normide täitmist.

Mis on astma?

Astma on krooniline kopsuhaigus. Astmat ei saa välja ravida, haiguse kulgu saab ainult kontrollida.

Astmale on iseloomulik:

* Ahenenud hingamisteede tõttu on hingamine raskendatud. Hingamisteede ahenemine süveneb ja paraneb mitmel erineval põhjusel.

* Põletikulised hingamisteed, turses hingamisteede sisepind.

* Tundlikud hingamisteed reageerivad näiteks sigaretisuitsule, tolmule või külmale õhule.

Astma sümptomid võivad olla järgmised:

* Köha, vilistav hingamine ja raskustunne rinnus. Kõigil astmahaigetel ei esine vilistavat hingamist. Mõnel haigel võib olla köha ainus astma sümptom. Astma sümptomid ilmnevad sageli öösel või füüsilise koormuse järgselt.

Kuidas saate teada, et põete astmat?

Arst diagnoosib astmat Teil esinevate haigusnähtude alusel ja/või selle alusel, kui hästi Te suudate kopsudest õhku välja puhuda. Arst võib kopsude funktsiooni uurimiseks kasutada tippvoolu mõõtjat või spiromeetrit.

Raviga saab astma kulgu kontrollida. Väga tähtis on ravida ka kergeid haigusnähte, sellega takistatakse nende raskemaks muutumist.

Kuidas astmat ravitakse?

Astma sümptomite tekke vältimiseks ja hingamise parandamiseks tuleks arstiga tihedat koostööd teha:

* Püüdke vältida või vähendada kontakti astmahoo vallandajatega (nt. suitsetamine, sh. passiivne suitsetamine, tolmulest, prussakad, õietolm, loomakarvad, seened, ilmamuutus, ülemiste hingamisteede infektsioonid, sh. külmetumine)

* Astma kulu kontrollimiseks on vaja välja töötada Teile sobivaim raviplaan.

Vaata ka: Astma

Kui arst määras Teile leukotreenide antagoniste, siis miks ?

Arst määras Teile või Teie lapsele leukotreenide antagoniste bronhiaalastma ravimiseks ja selleks, et vältida astma sümptomite teket nii päeval kui öösel. Leukotreenide antagonist takistab ka füüsilise koormuse poolt põhjustatud hingamisteede ahenemist. Võetakse tabletina üks kord päevas.

Leukotrieeni retseptorite antagonist takistab leukotrieenideks nimetatavate ainete toimimist. Leukotrieenid põhjustavad kopsus hingamisteede ahenemist ja turset. Leukotrieenide toime takistamine leevendab astma sümptomeid ja võimaldab vältida astmahoogude teket.

Suu kaudu võetavad leukotreenide antagonistid ei ole ette nähtud ägedate astmahoogude raviks. Juhul, kui Teil või Teie lapsel tekib äge astmahoog, tuleb järgida selleks puhuks antud arsti juhiseid.

Leukotreenide antagonistidega saab astmat ravida ainult siis, kui ravimit tarvitada pidevalt. Miks on oluline tarvitada ravimit just nii nagu arst määras?

Kui ravimit tarvitada nii nagu arst määras, võib astma kulg muutuda kergemaks ja astmahood harvemaks.

Millest peab informeerima oma arsti enne ravi alustamist?

Rääkige arstile kõikidest meditsiinilistest probleemidest ja allergilistest reaktsioonidest, mis Teil või Teie lapsel on esinenud. Enne mingi ravimi tarvitamist konsulteerida arstiga.