See on elektrooniline monitor, mis kinnitatakse rihmadega sünnitava naise kõhu külge. Pärast lootevee puhkemist on võimalik loote hapnikuga varustatust pidevalt registreerida, kinnitades loote peanaha külge väikese anduri.
Kuidas mõjub sünnitus lootele?
Tupe kaudu sündimine on loomulik tee. Emaka kokkutõmbed ning sünnitusteede surve tekitavad stressi, mis omakorda aitab lapsel sündimisega hakkama saada. Lisaks surutakse sünnitusteedes loote rinnakorv kokku ja pigistatakse kopsudest suurem osa vedelikku välja. Loote jälgimisega saadakse informatsiooni tema seisundi kohta sünnituse ajal.
Ikka veel on vähe andmeid selle kohta, kuidas loode sünnitust kogeb. On teada, et laps teeb emaka kokkutõmmete ja sündimise ajal omalt poolt märkimisväärseid ponnistusi. Kõigepealt muidugi juba mehaanilises mõttes, sest laps peab ennast kohandama vastavalt sünnitusteele. See on ilmselge, kui vaadata pärast sünnitust vastsündinu pead, mis on sünnitustee järgi kukla suunas väljaveninud kujuga ja millele vahel on tekkinud sünnimuhk, mis järgmiseks päevaks küll tagasi tõmbub.
Kuna lapse koljuluud ei ole veel kokku kasvanud, ei saa ta viga. Samas ei tohi surve siiski liiga suur olla. Seega tuleb nii ema kui ka lapse huvides anda emaka kokkutõmmeteks piisavalt aega.
Teisest küljest mõjutavad loodet platsenta kaudu ka toidu ja hapniku saamine. Emaka kokkutõmmete ajal saab platsenta vähem verd ja hapnikku ning lapsel peab piisavalt jõuvarusid olema. Last aitab, kui hingad ise korralikult ja liigud või vahetad asendeid: siis on ka vereringe ning hapniku toimetamine lapseni parem.
Vastsündinu kohanemine pärast sünnihetke
Sünnile järgnevatel minutitel peavad muutuma nii lapse hingamine kui ka vereringe. Loode saab hapnikku ja toitaineid nabaväädi kaudu. Loote vereringe on eriline; hapnikurikas veri suunatakse platsentast nabaveeni, ovaalakna ja arterioosjuha kaudu esmajoones ajju ning teiste tähtsate elunditeni. Kopsudes ringleb palju vähem verd kui vastsündinul, sest loote kopsud ei täida veel sellist ülesannet nagu pärast sündi.
Loode teeb küll hingamisliigutusi, et treenida lihaseid ja kopse, aga gaasivahetust kopsudes ei toimu. Kopsud on täidetud vedelikuga. Viimastel raseduskuudel valmistub loode sünniks.
Kopsud arenevad ja maksa varutakse suhkrut (glükogeeni). Sünnituse ajal ja vahetult pärast seda tühjenevad kopsud kopsuvedelikust. See voolab lapse nina ja suu kaudu välja ning esimeste hingetõmmete ajal täituvad kopsud õhuga.
Samal ajal muutub vereringe. Vere vool platsentasse peatub. Veri pumbatakse läbi kopsude _ väikese vereringe, mis võimaldab õhust saadavat hapnikku omastada.
Esimesed hingetõmbed on väga rasked ja vastsündinu võib energiliselt karjuda. Enamik vastsündinuid rahuneb aga ema rinnal ruttu. Pärast sündi on laps sündimiseks tehtud suure pingutuse tagajärjel vabanevate stresshormoonide tõttu tõenäoliselt väga aktiivne ja ärkvel. Kopsude täielikuks kohanemiseks kulub paar tundi.
Vereringe suurem ümberkohanemine lõpeb esimesel nädalal, ent looteühenduste lõpliku sulgumiseni läheb kuid. Esimestel nädalatel võib vastsündinu hingamine olla sageli üpris ebaregulaarne.
Kontakt vastsündinuga
Nagu juba mainitud, võib vastsündinu olla esimestel sünnijärgsetel tundidel väga ärgas ja tähelepanelik. Vastsündinu meeled on avatud ja otsivad. Võib-olla on see looduse viis meile teada anda, et laps on sünnist peale valmis oma vanematesse kiinduma. Lõdvestu ja naudi neid esimesi tunde — need on ka Sulle endale kasulikud.
Tihe füüsiline kontakt (nahk naha vastu) lapsega soodustab lapse kohanemist ja vallandab emadushormoonide nõristumise. Vastsündinuga võib rääkida, talle laulda, teda silitada ja enda kaisus hoida. Laps tunneb juba paari tunni pärast oma ema lõhna ära.
Parim viis rinnaga toitmise alustamiseks on lasta lapsel oma paljal rinnal puhata. Mõnikümmend minutit pärast sündi tekib lapsel huvi imemise vastu ning siis on otsimisrefleks eriti tugev. Ta püüab ise rinnanibu leida, rinda haarata ja imema hakata. Vahel on vaja teda siiski aidata.
Usu oma lapsesse ja usalda iseenda võimeid ning kui vajad abi, küsi oma ämmaemandalt. Kolostrum ehk ternespiim, väga väärtuslik tänu oma kaitsekehade ja kasvuainete sisaldusele, on toitev ning vastsündinu jaoks esimestel päevadel täiesti piisav toit.
Helid, müra ja valgus
Vastsündinu sisekõrvas on esimestel kuudel veel väike kogus vedelikku, mis summutab osaliselt väljastpoolt tulevad helid.
Samuti ei ole vastsündinu veel harjunud valgusega ja esimestel nädalatel tuleb teda eredast valgusest säästa. Samal ajal näeb ta 30_40 sentimeetrist kaugemale häguselt. See aitab ja kaitseb vastsündinut ning nii on tal lihtsam koondada oma nägemist emale ja isale.
Vastsündinu esmane läbivaatus
Nabaväät suletakse klambri, nööri või kummiga ja lõigatakse läbi. Valge lootevõie kaitseb vastsündinu nahka. Eriti rohkelt leidub seda kõikides voldikestes, kaenla all, kaelal ja tüdrukute häbememokkade vahel. Lootevõide hulk on iga vastsündinu puhul erinev. Tavaliselt imendub see paari päevaga.
Rinnaga toitmise edukaks alustamiseks on Sulle ja lapsele vaja rahu ning vaikust. Nii saab laps sünnist pisut puhata, kohaneda ja imema hakata just siis, kui tema jaoks on õige aeg. Seetõttu on soovitav oodata vastsündinu ema kõhult äravõtmise ja läbivaatamisega, kuni laps on rinna leidnud ja sellest imenud. Kui ämmaemand seda siiski ära ei oota, võid temalt selle põhjust küsida.
Ämmaemand või arst kontrollib vastsündinu suud ja suulage, et teha kindlaks, kas see on õigesti välja arenenud ning kas laps suudab imeda. Kontrollitakse keha, silmi, kõrvu, loetakse üle sõrmed ja varbad. Arst kuulab beebi südant ja kopse, kontrollib pärakut ning seda, kas poistel asuvad munandid ikka munandikottides.
Vastsündinut kaalutakse ja mõõdetakse. Lõpuks pannakse ta riidesse, et vältida keha jahtumist. Seejärel saad Sa oma lapse tagasi sülle ja võid rahus olla kas sünnitus- või juba sünnitusjärgses osakonnas.
Koljusiseste verejooksude vältimiseks tuleb vastsündinule varsti pärast sündi süstida lihasesse K-vitamiini.
Kõigile vastsündinutele ei panda enam rutiinselt silmatilku. Arst kontrollib vastsündinu silmi ja iga põletikule viitava tunnuse korral alustatakse ravi.
Silmad võivad olla rähmased avanemata pisarakanalite tõttu. Silmi tuleb tihti puhastada steriilse, veega immutatud vatiga, pühkides silma välisnurgast sisenurga suunas — nii välditakse põletikku.
