Lastearsti kommentaar Keiu reisile
Kui see väike beebi oli ennegi olnud vanavanemate hoole all, kui see vanaema oli temaga ennegi koos olnud, siis ei ole ju midagi halba juhtunud. Kui beebi oli vanaemaga harjunud ja võttis teda „turvaisikuna”, kes tema eest hoolitseb, on kõik korras.
Lapsel ei teki mingit hingelist traumat emast nädal aega eemal olla, kui ta on tuttava isikuga, tema päevakava jääb samaks, teda ümbritsevad asjad on samad… Muidugi vajab laps kogu aeg ema, aga kui ta tunneb ennast turvaliselt, on rahulik, omas päevarütmis, siis pole probleemi.
Psühhotrauma tekiks lapsele siis, kui ta jääks ootamatult täiesti võõraste inimeste kätte täiesti võõrasse ümbrusse, aga vaevalt et Keiu nüüd lapse esimest korda üle ukse vanaemale tõstis.
Mida arvata aga sellest, et Keiu leppis kokku, et kui lapsega miskit juhtub, siis teda ei hakata telefonitsi närvi ajama, kuna aidata ta ju niikuinii ei saa?
Ma arvan, et sellel emal oli tõsiseid põhjusi siis niimoodi otsustada. Ju siis tundis Keiu, et tema suhe oma abikaasaga vajas hetkel suuremat tähelepanu, samas sai ta kindel olla, et lapse pärast ta muretsema ei pea. Kindlasti näitab see seda, et ema usaldab vanavanemaid täielikult ning neil on hea suhe.
