Lastesõime ilma mähkmeta?

„Kristi oli poolteist, kui hakkas potil käima. Oli suveaeg ja hea ning mugav oli harjutada. Sügiseks, mil ta sõime läks, oli juba täiesti mähkmevaba,“ räägib nüüdseks 2,5-aastase tütre ema. „Ja sõime minnes hakkas jälle püksi tegema ning potti ei tunnistanud!“

Mõni nädal pärast sõimega alustamist tuli tagasilöök — piss ei tahtnud enam sugugi potti minna, kuhu ta juba mitmed head kuud läinud oli. Alguses oletas ema, et tegu on stressiga ning selline asi on loomulik ning mööduv. Selgus, et nii see siiski päris pole. Asja uurima hakates sai ta aru, et Kristi oli oma rühmas ainus, kes sõime minemise ajaks täiesti mähkmevaba oli. Seal olles ning teisi matkides arvas väike tüdruk, et püksi pissimine ongi täiesti tavaline ja nii ta jälle „titaks“ hakkaski. „Nüüdseks on kõik korras ja oleme jälle „kuivad“,“ naerab ema.

Nii nagu oleme erinevad meie, on erinevad ka meie lapsed. Ja tavad ning kombed lasteaedades ning sõimedeski ei kattu. Mida siis aga ühelt väikeselt inimeselt oodatakse, kel sügisel suur ja tähtis sündmus ees ning sõim ootamas?

Ühe Väike-Õismäe lasteaia juhatajaga märgib, et ettevalmistus sõimeks ning lasteaiaks peaks alguse saama juba kodunt ning et kõik sujuma saaks, on väga tähtis osa koostööl vanemate ja õpetajate vahel. „Siin olles hakkame me kohe mähkmeteta olema ja ka iseseisvalt sööma õppima,“ räägib ta ning lisab, et lapsed on kiired õppima.

Tallinna Sikupilli lasteaia majandusjuhatajal jätkub sõimelaste tarvis vaid kiidusõnu. „Nad on nii tublid! Vaid mõned lapsed käivad veel väikesel potil, teised kõik suurel. Mähkmetes lapsi meil polegi. Samuti ei kasutata pudipõllesid. Suure töö on muidugi ära teinud kasvataja,“ lisab ta.

Lasteaed Mooniõied ootaksid, et lapsed saabuksid sõime mähkmeteta. „See oleks hea, kuid ega me mähkmetes lapsi tagasi saada. Siin olles ja koos harjutades saavad kõik ruttu asja selgeks,“ lisas juhataja.

Kunda lasteaed Kelluke võtab vastu lapsi alates 2. eluaastast. „Oleme võtnud ka pooleteise aastaseid lapsi, kuid siiski peamiselt alates 2.eluaastast. Me ei saa nõuda, et laps selleks ajaks täiesti mähkmevaba oleks, kuid pott ei tohiks küll enam võõras olla. Söömisel ja riietumisel muidugi aidatakse, õue minnes mähkmeid kellelegi enam alla ei panda,“ rääkis juhataja sealsest elust.

Nii selguski sõime– ning lasteaedade juhatajatega vesteldes, et ootused on kõigil vaat et samad: laps võiks pisutki potil käia, lusikaski ei tohiks selleks ajaks enam võõras olla ning riided ning jalanõud võiksid olla sellised, et laps saaks need kergelt ja lihtsalt ära. Kõikjal rõhutati, et õpetajad ning õpetajaabid on alati kõrval, et väikeseid sõpru nende tegutsemistes aidata ning suunata. Kõrvu jäi ka see, et sõime lõppedes ning lasteaeda minnes ükski laps mähkmeid enam ei mäleta ning pudipõllgi on unustatud teema.

Sõbranna Katriniga antud teemal vesteldes pööritas ta vaid silmi ning ütles: „Kui see tõesti vaid ka nii oleks. Miks pidin ma Rainile sõime järele minnes ikka ja jälle õpetajaid paluma, et nad talle õue minnes mähkmeid alla ei paneks ning kui pissiõnnetus juhtuski, pole ju raske märjad dressipüksid kilekotti panna, mitte kappi rulli keerata ja sinna õhtuni jättagi…“

Piret Visnapuu, lastepsühhiaater:

Alla 3-aastasele lapsele sobib kasvamiseks kõige paremini kodune keskkond. Omavanustega suhtlemiseks piisab täiesti ka mänguväljaku-sõpradest või laulu-mänguringist. Elu teeb muidugi omad korrektiivid ja paljud emad lähevad tööle varem kui laps kolmeseks saab. Siis tulebki appi lastesõim. Hea lastesõim peaks olema lapsele eeskätt turvaline kasvukeskond. End turvaliselt tundev laps saab õppida ja areneda.

Et laps ennast lastesõimes hästi tunneks, on vaja, et vanemad lastesõime töötajaid usaldaksid. Lapsehoidjat valitakse tavaliselt põhjalikult, sama kehtib tegelikult ka lastesõime kohta. Sõime töötajad on ju samuti võõrad inimesed, kellega on tarvis tutvuda. On mõistlik, et ema, hea kui ka isa leiavad aega olla koos lapsega lastesõimes. Lapsevanemal on vaja kogeda, kuidas sõimes elu kulgeb, milline on õhkkond, suhtlemisstiil. Kui ta ennast, justnimelt iseennast, seal mõnusalt tunneb, siis saab ta ka hommikul lapse rahuliku südamega sõime jätta. Lapsed tajuvad väga täpselt, mida tema eest hoolitsevad täiskasvanud (st. vanemad ja lastesõime töötajad ) üksteise kohta arvavad. Kui täiskasvanute suhted on omavahel lugupidavad, siis on ka laps rahulik.

Lapsel on kergem kohaneda, kui kodused söömise ja magamise ajad juba paar kuud enne lastesõime minekut eesootava päevakava järgi sättida.

Ma arvan, et pole vaja ületähtsustada vajalikke oskusi. Ise söömine ja potil käimine on tegevused, mille vastu laps 1-2 aasta vanuses igal juhul huvi tunneb. Sõime minek ei ole siiski arengu-eksam ja lapsi ei saa seada pingeritta potilkäimise tubliduse järgi. Sageli juhtub, et sõime minnes lapsed pisut nagu unustavad varem kindlalt osatud tegevusi. See on tingitud uute muljete üleküllusest ja tavaliselt on laps üsna pea sama tragi, kui varem.

Ettevalmistus sõime minekuks peaks algama samm-sammult. Lapsele tuleks rääkida, et ta hakkab varsti lastesõimes käima. Jutustada tuleks, mida lapsed sõimes teevad, kui nende emad-isad tööl on. Kauplustest leiab ka temaatilisi pildiraamatuid, mis räägivad sõimes- lasteaias käimisest. Need aitavad lapsel paremini aru saada, mis teda ees ootab. Jutt üksi oleks liiga abstraktne, vaja on ka minna lastesõime, vaadata, kuidas teised lapsed õues mänguvad ja rääkida, et sina tuled ka siia mängima. Võib käia kasvataja-tädidega tuttavaks saamas.

Esimestel päevadel võiks piirduda mõne hommikupoolse tunniga ja siis koju magama minna. Oluline on lapsele palju kordi korrata, et ema tuleb sulle varsti järele või siis õhtul järele. Pole üldse oluline, et laps veel kella ei tunne, oodata oskab ta ikka ja vajab kindlat kinnitust, et vanemad on varsti jälle kohal.

Kasu on ka kaisuloomast või –tekist. Mõnigi laps kannab oma suurt pehmet sõpra algul päev otsa kaenlas. Kui lastesõim tuttavaks saab, jäävad ka mõmmid rohkem kappi ja on vajalikud vaid magama minnes, kui sedagi.

Kuidas teie lastel sõimeaasta kulges ja mida põnevat õppisite? Mida ootate õpetajatelt ja mida teete ise, et sügisel uue elustiiliga alustades kõigil osalistel lihtsam oleks?