Lugejad meenutavad: arvasin tõsimeeli, et lõpetan oma pulma-aastapäeva burgeriputkas

Aeg on haaarata kirjasulg ning panna meie poole teele lugu mõnest oma piinlikust, jaburast või naljakast restoraniskäigust — mis iganes sulle kõige rohkem meelde jäänud on. Miks? Sest nii võid võita endale ja kaaslasele uskumatu ja ainukordse Dinner in the Sky söögielamuse! Loe täpsemalt siit!

Siin on kahe Naisteka lugeja mälestused:

Mulle üldiselt meeldib restoranides käia ja maitsvaid toite nautida. Olen viimased aastad õppinud Itaalias ja harjunud sealse hea restoranikultuuriga. Seal on palju hiinlasi ja ka nende restoranid on väga head — seoseid Itaalia köögiga neist ei leia.

Küll aga oli üks pisut ebameeldiv kogemus Tallinna vanalinna Pika tänava hiina restoranis, kus oli koguni TripAdvisori silt uksel. Tahtsime sõbrannaga pisut keha kinnitada. Mina võtsin päevaroa. Enam ei mäletagi, mis see oli, kuid see oli päris korralik. Sõbranna mõtles katsetada midagi põnevamat — võttis mingid nuudlid. Need aga olid üsna koduste spagettide moodi, hea kodune kurgi-tomati salat ka kõrval. Küsisime siis ettekandjalt mingit hiinapärast magushaput kastet roogade juurde. Kohale toodi tavaline ketšup. Lisatasu eest! Pärast seda oli ports veel eriti tavaliste koduste pannilt üle lastud spagettide moodi. Tartu Tsink-plekk-pangele jääb see igatahes alla. Ja hinnad olid ka jaburalt kallid ühe hiina restorani kohta. Itaalias on hiina restoran ikka odav söögikoht. Eks see tuleb võib-olla tööjõust ka. Seal töötavad hiina restoranis alati hiinlased, kes suudavad ilmselt vähemaga rohkem kui meie..

***

Meie seiklus toimus mullu suvel, meie esimesel pulma-aastapäeval.
Reede, päev enne meie tähtpäeva, pidin olema tugiisikuks õele sünnitusel. Aga pisikesel oli hea ja mõnus oma ema kõhus, tema ei kavatsenudki reedel sündima hakata. Laupäeva hommik polnud ka veel eriti lootustandev. Mina olin juba tsipa ärevil, plaanisin ju abikaasaga romantilist päeva nautima hakata.

Tekkisid süümepiinad… Ennelõunal hakkas lõpuks sünnitegevus edenema, poole viie aegu võtsin beebi vastu, lõikasin nabanööri läbi ja veendusin, et kõik on hästi. Jätsin õe koos mehe ja uue ilmakodanikuga ning läksin enda kaasa juurde. Helistasime ühte restorani Tallinnas mere ääres, et kas neil vaba lauda meie jaoks oleks. Oli, aga kinni nad seda panna ei saanud. Selleks ajaks, kui me kohale jõudsime olid loomulikult kõik kohad täis. Mees soovis seepeale minna Kaberneeme OKOsse. Minu jaoks tundus see liiga pikk sõit, olin päeva peale vaid ühe virsiku söönud — nälg võttis nägemist juba. Pealegi, olin veendunud, et sealgi pole vabu kohti. Aga siiski, sõitsime. Lauda ei saanud, ootama ei jäänud.

Mina olin näljast juba üsna turris, aga teadsin, et mere ääres restoranis mina oma esimesel pulma-aastapäeval süüa tahan! Helistame Tallinnasse tagasi sõites veel ühte restorani. Saame isegi laua kinni panna, juhuu! Kohale jõudes selgus, et meie laud oli selline, et oleksime seda teise seltskonnaga jagama pidanud. Välja astudes olid pisarad juba silmis, emotsioonid sünnituselt ja suurest näljast keesid üle. “P****e see meri ja unistus imelisest pulma-aastapäevast koos jalutuskäiguga rannas! Ma aitasin täna “peaaegu oma beebi” ilmale! No miks ei pannud ma varem kuskile lauda kinni?” suutsin vaid mõelda.

Minu kallis mees oli aga üllatavalt rahulik, lubas mulle, et viib mu siis lõpuks kuhugi sööma. Ma olin kindel, et lõpetame Hesburgeri drive-in’is. Mul oli isegi juba ükskõik, peaasi, et süüa saaks. Tee viis siiski meid lõpuks Karja Keldrisse! Miks? Sest see on koht, kus me oma kurameerimisaja veetsime. Ja tegelikult lõppes kõik hästi!

Naistekas loosib 5. juunil koostöös Dinner in the Sky meeskonnaga välja 2 pääset — sulle ja su kaaslasele — taevarestorani šampanjatõstele, mis toimub 10. juunil kell 16:00. Saada oma lugu märksõnaga RESTORAN [e-mail] ning osale mängus! Kiirusta, sest auhind on ahvatlev!