Lugejate meenutused kentsakast restoranikülastusest: ühes käes titt ja teises kahvel
Siin on kolme lugeja meenutused:
Läksime oma kohalikku kohvikusse sööma. Tellisin koorese peekoni ja juustu pasta. Sain eine kätte ja natuke kahvliga segades avastasin, et koort ei olnud! Läksin siis teenindaja juurde ja näitasin ka talle, et lubatud koort toidus pole. Ta vaatas imestades ning ehmunult otsa ja küsis: "Kas kallan teile kohvikoort einele peale?" Ma ei osanud muud kui vaadata hämmingus näoga otsa ning sõnasin: "Neiu, seda praadi ei tehta kohe kindlasti päris nii.."
***
Meie omamoodi restoranikogemus toimus kuu aega peale meie esiklapse sündi. Kuna beebi magas palju ja tema ennast mürast segada üldiselt ei lasknud, siis otsustasime peretuttavatega minna restosse, et värske ema ka kodust välja saaks. Kõik sujus hästi kuniks toidud tellisime. Restoranis oli oodatust rohkem rahvast ja kõrvallauas oli samuti üks beebi, kes nutma hakkas. Selle peale ärkas ka meie tütreke, kes otsustas, et tema veedaks nüüd ülejäänud aja ema rinnal. Ja nii see siis läks, ühes käes beebi pleedi all tissitamas ja teises käes kahvel. Abikaasa lõikas suupärased tükid. Ei olnud just eriti nauditav kogemus, kuid siiski veidi vaheldust kodu- ja haiglatoidule.
***
Minule tuli esimesena meelde lugu, mis juhtus, kui töötasin teenindajana Vihula mõisas. Restorani saabus üks lõbusas tujus paarike koos oma pisikese koerakesega, kes kolmekesi seadsid end baarileti äärde ritta -igaüks eraldi toolil. Tegid endale parajalt suure arve ning siis sooviti tellida ka ühe vanapaari lauda pudelikene. Mees soovis vanapaarile ise serveerida ka. Lõpuks siiski otsustati, et mina teenindajana lähen viin neile paar pokaali vägijooki ja ütlen, et lauanaabrid saatsid. Vanapaar oli alguses üsna segaduses..
