Möödunud reedel ütles ülemus, et oleme niigi tublid olnud ja võib pühade ajal vabamalt võtta. Järgmine nädal on vaid üks tööpäev, reede, 27. detsember. Seda suurt rõõmu, kõik hakkasid seletama, kuidas nad sõidavad varakult maale ära ja veedavad aega perega. Mu kõrvallauas istuv naine läheb oma mehega romantilisele reisile Pariisi, ta oleks muidu võtnud reisi pikendamiseks 23. detsembri palgata puhkusepäevana välja, kuid nüüd pole seda vajagi. Ka mult küsiti, mis mul siis plaanis on. Ütlesin, et sõidan Valka, kus elab mu ema. Kuusk olla juba püsti ja isegi mina hakkan kokkama. Seletasin, et veel mitmed sugulased tulevad kohale ja on üldiselt väga hubane olemine. Tagasi tulen alles 26. detsembri hilisõhtul.

Tegelikult on see üks suur jama. Istun oma Pelgulinna korteris, nina pistan välja vaid selle jaoks, et poodi minna. Kui väga kurb hakkab, siis lähen kinno. Kuigi siis on muidugi oht, et näen mõnda tuttavat, kellele olen luisanud, et olen teisel pool Eestit perega aega veetmas. Muutudes juba sarkastiliseks: äkki peaks mõne jõulupildi ka Facebooki jaoks lavastama. Ise ma kuuske ei ostnud, aga ehk saan kuskil kaubanduskeskuse juures kuusest pilti teha. Kindlasti peaks ka söögi üles pildistama.
Sõbrannade juurde ei roni!

Ma valetan, sest mul on nii piinlik, et jõulude ajal üksi olen. See on juba kolmas aasta jutti. Isa on surnud ja ema elab tõesti Valgas, aga me pole aastaid läbi saanud. Ma läksin õppima eriala, mis talle ei meeldinud. Kui veel leidsin mehe, kes tema nõuetele ei vastanud, lõin käega. Ma armastan oma ema väga, aga meie iseloomud ei sobi absoluutselt. Kunagi äkki lepime ära, ma ei tea. Sellest mehest läksin ma muidugi lahku ja jõulude paiku olen alati vallaline olnud. Ma olen üldiselt tugev inimene ja ma ei hakka eal ronima kuskile sõbrannade juurde. Tere, teil on küll oma perekond, aga pakkuge mulle ka kartulit ja praekapsast. Ei iial! Pigem elan oma pisikeses maailmas ja elan jõulud kuidagi üle. Ma ei tahaks haletsust, parem hoian seda enda teada.

Kõige nõmedam on asja juures see, et tegelikult haletsen end ju ise. Teised ei tea, aga mina tean. Järgmine nädal on vaid üks tööpäev. Töö aitaks mõtted mujale viia, aga mul seda vabandust ei ole. Kuus päeva nukrutsemiseks ja mitte millegi tegemiseks. Eks pean valmistuma: filmid, raamatud ja söök. Ja iga päev sama tsükkel. Facebooki peaks ilmselt vältima, jõulude ajal muutuvad kõik seal liigagi härdaks ja perekeskseks.

Kellega veedad sina jõulupühad? Kas on tulnud ette, et mõni aasta üksi või tööl?