Kõik kolm teemat on ka sellised, mis võimaldavad hästi vastanduda: on meeri pooldajad ja vastased, need, kes kloordioksiidi tarbivad ja need, kes arvavad, et tarbijad on hullud ja muidugi pagulaste poolt ja vastu. Sotsiaalmeediast leiab ka mõlema poole gruppe. Selle kõige juures meenub mulle mu kursavenna postitus, kus ta kurtis, et sooviks nii väga, et inimesed arutleksid vahelduseks helgematel teemadel, olgu selleks siis üks õllesort teise, piip sigari või blond brüneti vastu.

Olen seda tegelikult mitmel korral varemgi näinud, kuidas kellegi mõõt nii täis saab, et ta ei taha mõnest asjast enam midagi kuulda, kursavenna avalduse juures üllatas mind aga see, et tegemist on noormehega, kes omab väga kindlat ja väljakujunenud arvamust pea igas valdkonnas ja on nõus oma arvamuse kaitseks alati ka põhjalikult ja argumenteeritult välja astuma. Nüüd oli temalgi jaks otsas. Ja ka minul — mõnikord tahaks lihtsalt kõik kanalid kinni keerata ja metsa ära minna. Või siis, alternatiivina, mõelda helgematel teemadel. Näiteks lihtsatest, igapäevastest ja rõõmu valmistavatest asjadest, mis meil olemas, aga mida tähele panna ei oska (olgu see siis pealegi klišee).

Mu sõbrannal oli vahepeal pikalt muret jalgadega, korralikult liigutada ei saanud, paistetus ei lubanud ka paljusid jalanõusid jalga panna. “Tead, ma nüüd lõpuks ükspäev sain tööle jalutada, ja see oli nii mõnus!” rõõmustas ta. Arutasime pikemalt selle üle, kuidas enne ei oska ikka hinnata, mis olemas, kui see (kasvõi mõneks ajaks) läinud on. Ja lubasime, et kui ta jalg veelgi paraneb, lähme koos jooksma. Teine sõbranna kirus inimesi, kes heast peast endale prille tahavad. No et tegelikku vajadust ei ole, aga hipsteri-stiil nõuab! Sõbrannal on endal nimelt paras miinus ja ta oleks ülimalt õnnelik, kui ei peaks prille ega läätsesid üldse mitte kandma, liiatigi veel vabatahtlikult! Mõistan tema muret, sest näen isegi väga kehvasti, abivahendid õnneks aitavad. Teema aga ikka sama: alles siis, kui hädad silmi ründavad, saab aru, kui mõnus on lihtsalt näha ja hästi näha! Need väikesed igapäevased asjad ei pea aga ju üldse tervisega seotud olema, ma näiteks siiralt rõõmustan selle üle, et esimene sügiskuu on olnud suviselt soe ja mõnel õhtul ka mõnusalt niiske, nagu Aasias oleks!

Viimati sõbrannadega spaas käies kiitsime aga üksteisele tolle Lõuna-Eesti sanatooriumi pehmet vett, nahk oli kreemitamatagi siidine ja juuksed samuti. Ükski skandaalne teema meie spaas käimist ei rikkunud, olgugi et paar kohalikku meest saunas kõva häälega pagulastest arutamist äärmiselt vajalikuks pidasid. Selle vastu aitas sealt saunast pagemine.

Nädalavahetusel kohtun üle pika aja ka mainitud kursavennaga, ma loodan, et õllesortidest, blondidest ja brünettidest rääkimist jagub pikemaks ja et need nii-öelda helgemad teemad vajuvad kirjude lehtedena kõvade uudiste peale. Vähemalt puhkepäevadeks ju võiks.