Seekord ei viitsinud ma oma välimuse nimel eriliselt pingutada. Kui ta mind leiab ikka veel huvitava ja nägusa olevat, siis väga kena ja kui mitte, siis pole ta nagunii õige ja tasub edasi liikuda. Seega suundusin kohtumispaika teksades ja mugavates jalanõudes otse töölt. Nägin Tomi eemalt juba seismas. Ma jõudsin teda jälgida, sest ta seisis seljaga minu suunas, justkui ootaks mind teisest suunast tulevat. Tema kasv ei tundunudki nii lüheldane, kiilanev pealagi ei äratanud minus enam sellist ebameeldivustunnet ning tema jõusaalis treenitud keha andis talle tugeva välimuse. Paistis selline mees, kes iga tühja asja peale ära ei minesta ning saab vajadusel ka naela seina löödud. Väike kurat minus otsustas teda selja tagant ehmatada — kui ta selle peale naerma hakkab, küllap mõistab nalja ja äkki ma ei peagi seekord pettuma, et end üldse välja ajasin.

Läksime lihtsalt koos jalutama. Päike paistis, õhus oli tunda kevadet. Paistis, et ilus ilm mõjus, sest seekord oli suhtlemine palju vabam, ja ehkki Tomi lai otsaesine kiirgas päikese käes endiselt nagu lambipirn, siis tema käed ei värisenud ja jutt oli palju sisukam ja voolavam. Oli tunne, nagu oleksime vanad sõbrad, kes teineteisega üle pikkade aastate taas kokku saavad. Rääkisime üldiselt lihtsatest asjadest: elust, tööst ja inimestest, kes meid ümbritsevad. Ma küll ei saanud küll Tomist veel täit ettekujutust, aga paistis, et mees on siiski tõsise suhte otsingul. Mõtlesin vaid imestusega kuidas inimesega lähemalt suheldes kesine esmamulje vaikselt hajuma hakkab nagu kevadine udu. Mulle meeldis, et Tom kõkutas naerda minu soome alkoturistide naljade peale ja ei pahandanud kui ma tõin välja mõned soomekeelsed sõnad, mis eesti keelest nii ühe- või kahemõtteliselt kõlavad, et siivsam inimene kataks kõrvad rätikuga kinni. Tom paistis olevat tegelikult täiesti lihtne inimene ja temaga võis selliseid nalju teha. Ka seegi jalutuskäik lõppes lubadusega taas kokku saada. Pea ees suhtesse hüpata polnud mul aga plaanis, ehkki Tom paistis just selline mees olevat, kes võiks naisele mugavat ja turvalist elu võimaldada.

Mõtlesin asja veidi sõbrannadega arutada. Võtsimegi ühel päeval pubilaua taga istet, ees väikesed siidriklaasid ning lahkasime minu uut kohtingukogemust üksipulgi, et asjast paremat sotti saada. Kõige lihtsam nõuanne, mis mulle jagati, oli see, pangu ma plussid ja miinused kirja. Jäingi mõtlema, et mis nii mulle kui ka enamus naistele meeste juures tavaliselt meeldib, ja kas Tomil võiksid need omadused olemas olla.

  1. Huumorimeel on alati number üks! Tom oskas jommis rahvuskaaslaste kohta päris hästi nalja visata ning ka enese üle naljategemisega paistis tal kõik korras olevat.
  2. Kaasaelav. Ta kuulas huviga, mida mul öelda on.
  3. Hoolitsev. On ju tore kui mees jahedal õhtul kampsuni hoolitsevalt ümber õlgade sätib.
  4. Hea füüsis on alati boonus. Mees, kes naist kätel kandes ära nõrkeb, ei saa küll unistuste prints olla.
  5. Hea töökoht ja kindel sissetulek. Ükski naine ei taha ju meest üleval pidama hakata.
  6. Usaldusväärsus loeb! Mees peaks olema nagu hea sõbranna, kellele võib rääkida kõigest, aga erienvalt naistest, kelle kaudu salajutud alati ühel või teisel moel liikuma lähevad, hoiab tema usaldatud saladused targu enda teada.

Olles omistanud Soome-Tomile terve rea positiivseid omadusi, olin valmis temaga uuesti kohtuma ja jälgima põnevusega, mis saatusel varuks on.