Ühtlasi pole ma siiamaani suutnud selgeks teha, et ega Hollandi ilm (või siis Iirimaa või Inglismaa) minu jaoks külm ei ole. Mul on külm TOAS.

Iirimaal elasin perega, kes ise olid Lõuna Aafrikast. Ja küll murdsin mina hoopis pead, kuidas neil külm ei ole. Kütet kasutati vaid kaks korda päevas, tunnike hommikul ja tunnike õhtul. Ülejäänud aja istusin mina mitme kihi teki sees ning kandsin kõiki olemasolevaid kampsuneid. Talvel oli mul kombeks enne magamaminekut kuumas vannis käia, siis pidžaama ja hommikmantel selga, 2 paari sokke jalga ja kolme teki alla magama. Ja nii iga õhtu. Lisaks olid kõik pidevalt haiged ning toaõhk oli nii rõske, et märkmikud ja raamatulehed niiskusega ära vettisid. Aga ometi kütet tihedamini ei kasutatud — küte oli kallis ja palju parem oli pidevalt köharavimeid osta ning elektriga voodis küljealust soojendada. Ning lõdisevat mind vaadates vaid „küll sa ära hajud“ ütelda.

Nagu isegi aru saite, ei harjunud ma midagi selle külma ja rõske toatemperatuuriga ära. Pealegi leidsin, et EI PEA sellise ebatervisliku tingimusega ära harjuma. Ja üldsegi, rahvus ja külma-kuumataluvus ei ole omavahel alati 100% seotud. Mina igatsen sooja kliimat ning eelistan „lähed õue-riided selga-tuled tuppa-riided vähemaks“ stiili. Sest toas on ju soe.

Belfastis jagasin maja kahe kolleegiga ja paar nädalat oli meil talvel lausa soe. Aga siis sai õliküte otsa ja kuna me kõik miinimumpalgaga töötasime, siis ilma üksteisega aru pidamata uut kütet ei ostetud. Mina ikka vaikselt elektriradiaatorit kasutasin, teised magasid lihtsalt tekikuhja all. No üks neist oli ka Hollandist- siis ma ei teadnud, et tema jaoks selline eluviis ongi normaalne.

Kui ma hiljem kuulsin, et hollandlastel ongi kombeks magamistoas akent aasta läbi lahti hoida, ei suutnud ma oma õnne tänada — minu mees sellist lollust ei harrasta. Tema ema aga küll. Üldse kasutab ka kütet nii harva, et küllaminek talvisel ajal on paras piin (niigi on see omamoodi piinarikas, siis tuleb seal veel külmetada ka).

Alles paar päeva tagasi pidin olude sunnil tema külmas elamises tunde istuma ja kuigi jututeemasid peaks ju küll olema, jõuti mitmel korral ikka selleni, et miks ma jopega toas istun. Tundus, et lausa füüsiliselt oli neil valus mind vaadata — miks muidu ilkuval toonil minu lõdisemise üle nalja heideti. Enda kaitseks võin öelda, et mina ei marssinud sinna elamisse ega hüüdnud „kurat, miks siin nii külm on!“ Mu abikaasa keeras siis kütet paari kraadi võrra juurde (keskmiselt on hollandlaste toas +18 kraadi) ja kohe hakkasid mured pihta- kellel liiga palav (ämmal), kes küsis, kui külm seal Eestis õigupoolest on (mehevend) ja kes pidi selgitama, et keskküte ei tule oluliselt kallim, kui seni elektriradiaatoriga kütmine (minu abikaasa). Mina istusin, jope seljas, ja püüdsin teha nägu, et mind selles tobedas vaidluses ei ole.

Vahel tahaks neile kohe öelda, et mis te siis üldse majas elate — magage siis õues, ega seal oluliselt külmem ole, kui majas sees. Majad on nii ehitatud, et sooja nad suurt ei pea ja koonerliku mõtteviisiga hollandlased ei keera mitte kütet juurde, kui kõhe on, vaid panevad uue kampsuni selga. Milleks end sooja elamisega hellitada?

Hetkel käib mu kodus remont ja kaks nädalat kestva segaduse kannatan vapralt ära, sest tulemuseks on kolm aastat oodatud auhind- korralik keskküte minugi kodus. Vähemalt ei pea ma enam oma kodus külmetama. Toas, kus ma praegu istun, näitab termostaat +21 kraadi. Ja pean tunnistama, et ikka on veel pisut jahe. Keeran selle +22 peale, vot siis on minu jaoks piisavalt soe.