Mina olen 100% nõus, et kõigepealt otsustab ikkagi noorpaar. Lapsed on toredad, aga see ei tähenda sugugi, et nad igale poole kaasa peab vedama, või et nad igasugusele peole sobivad.
Lapsevanemad peaksid ise kaine pilguga oma lapsi kõrvalt vaatama ja otsustama, kas võtta nad kaasa või ei ka siis, kui pole öeldud, et tulla ilma lasteta.

Mul endal ei ole küll pähegi tulnud solvuda, kui pulmakutsel on palve tulla ilma lasteta.

Kogemusi kolmest pulmast:

* Kutsega oli kaasas kiri, et registreerimisele palume tulla ilma lasteta, aga pärast peole on oodatud kõik, lastele on seal oma ala ja inimene, kes nendega tegeleb. Pakuti ka võimalust lapsed juba enne laulatust peokohta viia. Mõeldud oli isegi lõunauinaku või peoväsimusest välja puhkamise võimalusele.
Selge — inimesed soovivad oma elu kõige pidulikuma hetke jäädvustada ilma laste kisa ja jooksmiseta, laste jaoks on vaikselt paigal istumine tüütu ja minu meelest väga armas, et kõigele oli mõeldud.
Meie korraldasime nii, et vanaema tõi lapsed paariks tunniks peole ja noorpaari õnnitlema, saime ise rahulikult hommikuni lõbutseda, natuke napsugi võtta.
Aga mitte kõik ei mõelnud nii, vähemalt üks pere ei tulnud pulma, sest tundsid, et nende lapsi ei soovita sinna?!
Ühed sugulased (kelle kasvatamatute laste tõttu tegelikult lapsi laulatusele ei soovitud) solvusid, kui nende lapsi saali ei lubatud ja väga viisakalt pakuti, et auto ootab õues, viime teie lapsed ka teiste juurde … keerasidki kannalt ringi ja kõndisid minema. Ausalt öeldes hingas nii mõnigi külalistest kergendatult, sest need kolm põrgulist on meil nii mõnegi peo rikkunud!

* Teise pulma kutsel oli kirjas — pidu on ainult täiskasvanutele, palume lapsed koju jätta.
Seal hüsteeritses üks kanaema, sest leidis, et õhtujuhi jutt ja osad korraldatud mängud on tema laste silmadele-kõrvadele sobimatud. No miks sa siis võtad oma lapsed kaasa peole, mis on täiskasvanutele…

* Ja kolmas, pisut ebatraditsioonilisem pulm — seltskond polnud suur, külalisi vast 40 ringis, laulatus oli kirikus ja pärast pidulik õhtusöök uhkes restoranis. Tervituseks pakuti aias vahuveini ja suupisteid, järgnes udupeen mitmekäiguline õhtusöök, mille lõpetuseks uhke tort, kohv ja konjak.
Seejärel kutsuti vanemad inimesed, kes veel soovisid omavahel vestelda, pruudi vanemate juurde koju. Noored läksid koos pruutpaariga klubisse tantsima.

Kutsel polnud otseselt öeldud, kas tulla lastega või ilma.

Meie otsustasime, et see ei ole tore pidu 2 ja 5 aastase jaoks, enne klubisse minekut peaksime nad nagunii vanavanemate juurde toimetama, seega jätsime lapsed kohe nende hoolde.
Aga mõned olid tulnud umbes samavanade lastega ja mul oli kahju nii neist endist kui teenindajatest… lapsed ei osanud pakutud kokakunsti pärle sugugi vääriliselt hinnata ja kippusid ringi jooksma, vanemad ja ettekandjad tegelesid pidevalt nende tagaajamise ja põrandalt toidu korjamisega… ei usu, et need emad said üldse toitu nautida.

Otseselt need lapsed ju kedagi hullult ei seganud, aga nii mõnigi kord hoidsid kõik hinge kinni, kui lapsed ettekandja peaaegu jalust maha jooksid või jalgupidi uhkeme mööblile ronisid, et ulataks seinapilti või mõnda seinaäärsel kapil olevat iluasja näppima.