Mõnulesime prouaga rahulikult ja nautisime õhtut. Ühel hetkel turgatas talle pähe, et võiks mu Facebooki konto vestlusi kiigata. „Kas sul on midagi varjata, vä?“ lendas nagu kuulipildujast. Sel hetkel sain aru, et päästa pole enam midagi. Ulatasin nurka pissinud koerana talle oma nutitelefoni ja jäin pea norus röökimist ootama. Püüdsin vahepeal end aknast välja vaatamisega rahustada, kui teinepool mööda isiklikke vestlusi pilku vedas. Piinamine kestis tubli kolm minutit ja päädis just sellega, mida oodata oligi. „Ma ei ole eriline! Sa räägid kõigile neid ilusaid sõnu ja saadad südameid!“ kostsid esimesed teravad noodid. Pärast seda muidugi tormas ta kui tuulispask minema ning päev hiljem avastasin end kõikvõimalikes kohtades viimse juuksekarvani blokeerituna. So, let it be.

Kontrollimise õigustusena tõi silmarõõm välja, et varasemalt on alati tagatud ligipääs elukaaslase kontole. Samal ajal meenus mulle, kuidas kaunis hing kurtis eelmiste härrade liigset temale keskendumist. Selle kõige poole püüti aga just samal hetkel meie omavahelist suhtlust rõõmsalt suunata — et mul poleks sõpru ega niisama vestluskaaslasi ja näeksin igal pool vaid oma armastatut. Kuni ühel hetkel saavutatud olukord naisele endale siibrisse viskab ja ta läheb otsib endale tüübi, kellel eksisteerib muu elu peale oma elukaaslase ümmardamise.

Ma ei pea siinkohal absoluutselt silmas petmist — tõesti ei tunne vajadust endale kallist inimest petta. Samal ajal on vaja inimlikku vabadust suhelda just nende sõpradega ja just sellisel moel nagu ma ise tahan. Ja kui tahangi seda pagana südant sõbrannale saata, siis saadangi. Kasvõi mitu tükki reas, suurelt ja punaselt ka veel!

Uuel aastal soovitan naistel oma tujudes käituda natukenegi mõistuspärasemalt. Miks te asute armsamat kohitsema ja muutma loosungi all „ma ei soovi sind muuta“. Uskumatult palju olen möödunud aasta jooksul seda kuulnud ja alati omal nahal kogenud, kui väga ikka muutust oodatakse. Ja kui piisavalt kiiresti oodatud tulemus ei saabu, siis asutakse manipuleerima tülitsemise abil. Varem vaatasin oma kõige armsamale silma ja õhkasin, kui õnnelikuks ta mind muudab. Pärast möödunud pühapäevast korraliku KGB kontrolli mu eravestlustes enam niimoodi õhkama ei kipu.

Naised, mõelge sellele tuleval aastal — kas tahate veeta veel ühe aasta armsamat omades ja kontrollides. Või soovite, et ta tunnistaks, kui südamest õnnelik ta teile silma vaadates on.