Miks eesti mees on haige ja sureb noorelt?

 (10)
Miks eesti mees on haige ja sureb noorelt?
Foto: Shutterstock

"Põhiküsimus seisneb selles, kas oleme ikkagi piisavalt ettevaatavad, et täna tervishoius tehtavad otsused võimaldaksid elada tulevikus meestel kümme aastat kauem ning olla ka oma elu ajal terved ja õnnelikud? Usun, et meil on selleni veel pikk tee käia,“ rääkis täna Riigikogus toimuva meeste terviseteemalise konverentsi avakõneleja, Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Ralf Allikvee.

„Samas väga palju saavad mehed ka ise oma tervise hoidmiseks ära teha, muutes oma tervisekäitumist, kuid selleni jõudmiseks on vaja muuta juba ühiskonna suhtumist ja väärtushinnanguid tervikuna.“

„Kuigi eesti meeste eluiga on aastatega veidi tõusnud, elab eesti mees ikkagi 10 aastat vähem kui eesti naine ja 8 aastat vähem kui soome mees,“ selgitas Eesti Tervise Fondi juhataja ja perearst dr Eero Merilind.

„Oluline on mõista, terve ja haritud inimene on meie riigi suurim ressurss, palju olulisem kui nafta või maavarad. Riik ei peaks seega nägema tervishoidu kui üht järjekordset kulu, vaid pigem kui investeeringut tulevikku ning selles kontekstis on tervise ennetamiseks suunatud 1% ravikindlustuse eelarvest ilmselgelt liiga vähe. Juba lapsi ja noorukeid tuleks suunata tegema tervislikke valikuid – et suitsetamine ja alkohol ei oleks noorte jaoks nii atraktiivsed ning tervislik toitumine ja liikumine saaksid normiks. Ja kindlasti on meil vaja näidata rohkem häid eeskujusid, tublisid mehi ja isasid, kelle järgi joonduda.“

Seotud lood:

Mees peab elama täiel rinnal

„Selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi, et eesti mees julgeks olla ettevõtlik ja elada elu täiel rinnal, peab ta olema terve ja nägema ka oma tulevikku terve mehena. Täna see kahjuks nii ei ole,“ sõnas Riigikogu aseesimees ja naisteühenduse NaiRe nõukogu esinaine Laine Randjärv.

„Küsimus ei ole üksnes meeste eluea lühiduses või emotsionaalsetes kannatustes, mida see toob kaasa üksi jäävatele naistele ja lastele, vaid ka selles, et elu viimastel aastatel on enamik mehi tegelikult haiged või väga haiged. Statistika näitab, et eesti mees elab tervena ca 53 aastat, mida on väga vähe. Haigete meeste ravimine ja põetamine nõuab riigilt märkimisväärseid ressursse, rääkimata tuhandetest kaotatud töökätest. Seega tuleb meil ühiskonnana võtta eesmärgiks kaks asja – pikendada meeste eluiga ja pikendada ka tervena elatud aastaid.“

Tappev eesnäärmevähk

„Eesnäärmevähk on Eestis kõige sagedasem ja ka kõige enam surmajuhte põhjustav pahaloomuline kasvaja meestel,“ kinnitas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht dots Margus Punab.

„Õigeaegselt avastatud eesnäärmevähk ei kujuta mehe elule ohtu, samas kui hilinenud diagnoosiga, juba metastaseerunud vormi puhul on oodatav eluiga keskmiselt vaid 5 aastat. Eestis puuduvad täna meestele suunatud soospetsiifilised terviseprogrammid. Eesnäärmevähi varase avastamise programm aitaks meil astuda suure sammu eesti meeste tervisnäitajate parandamise suunas.“

Täna, 31. oktoobril Riigikogus peetaval konverentsil „Kuidas Eesti mees elaks 10 aastat kauem. Tervelt!“ astuvad üles dr Ralf Allikvee, prof Margus Viigimaa, dr Eero Merilind, dots Margus Punab, Airi Põder MD, dr Andres Sild, Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem Hannes Võrno.

Debatis osalevad sotsiaalministrid läbi aegade: Urmas Kruuse, Eiki Nestor, Siiri Oviir, Marko Pomerants.

Konverentsi modereerib Riigikogu aseesimees, NaiRe juhatuse esinaine Laine Randjärv.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare