Paastumine on eelõige organismi puhastamine jääk- ja mürkainetest, mida inimene sööb ja hingab sisse. Paastumine on mentaalne protsess. Paastumine on periood, mille jooksul keha lülitub ümber sisemisele toitumisrežiimile ja ammutab vajaliku energia sisemistest valgureservidest ning rasvadepoost. Keskmiselt kaotab paastuja ca 500 grammi üleliigset rasva päevas, kuid see on vaid kõrvalefekt. Peamiseks paastumise eesmärgiks on kehale „restardi“ tegemine: mürkained eralduvad, tekib lisaenergia, paranevad jume, rüht ja võhm ning kaob kõik üleliigne (sh lisakilod).

HEA TEADA:
Paastumine ehk paast on põhiliselt
tahtlik hoidumine toidust
(söögist,joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks. Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt millest paastutakse. Erinevad paastumispraktikad võivad ette näha hoidumist ainult teatud tüüpi toitudest, näiteks lihast. Paastumine võib tähendada tsölibaati. Traditsionaalselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõigest, välja arvatud veest. Paastumine on läbi aegad olnud enamasti ja põhiliselt seotud religioossete või spirituaalsete põhjustega. Seda on mainitud Piiblis (nii Vanas- kui ka Uues Testamendis), Koraanis ja paljudes teistes religioossetes tekstides. Mõnikord paastutakse ka
meditsiinilisel põhjustel,
näiteks enne operatsiooni, mis nõuab narkoosi. Paastumist on kasutatud ka
mitte-vägivaldse mõjutusvahendina
poliitilisel protestil (näljastreik).
Üle maailma on paastumine on väga levinud. Sellega tegelevad paljud — Tiibeti munkadest Hollywoodi staarideni välja. Kuid tegemist ei ole mingi uue moeröögatusega, sest paastumise idee pärineb juba piiblist.
Efektiivne paastumine on keskmiselt 7-10 päeva. See periood sisaldab endast ka üleminekuperioodi tagasi tavapärasse ellu, mis moodustab 1/3 paastumise koguajast.

Oma kogemus on olemas

Selleks, et paastumine oleks tõhuks soovitatakse loobuda kõikidest meelemürkidest (sh alkohol, nikotiin, kofeiin) ja tahkest toidust. Paastuja päevanormiks on 300 kcal ning selle energia ammutab organism vedelikest (hommikul tee, lõunaks ökoloogiliselt puhas puljong, õhtul värsked ja lisanditeta mahlad, päeva jooksul vähemalt 2 liitrit puhast gaseerimata vett).
Paastumine koosneb ametlikult kahest, kuid ma ise eelistaksin isiklikult öelda kolmest, etapist.

1. vedeliku päevad ehk paastumine ise (vältab 2/3 paastuperioodist)
2. ülemineku päevad ehk kohanemine tahke toiduga (vältab 1/3 paastuperioodist)

Mina lisaksin veel enne paastumist tehtavad liigsest vabanemise päevad, kus organismi harjutatakse kergema toiduga.
Kindel on see, et esimesed kolm päeva on kõige keerulisemad. Siis käivad veel neelud nn maise toidu järele.
Neljandast päevast edasi on juba kergem. Siis ei ole enam isu ja energiat on meeletult. Aga tööga paralleelselt saan hakkama, sest minu enesevalitsus on äärmiselt treenitud. Tegelen igapäevaselt väga stressirikka valdkonnaga ja kui ma endale nn kihti ümber ei ehitaks, siis oleksin ammu läbipõlenud. Seega ei lase ma väliskeskkonnal ennast üldse mõjutada.
Ja see kõik tasub ennast kuhjaga ära, sest see energia, heaolu, alanev kaal ja sära silmis jms on kõike seda pingutust väärt ja rohkemgi veel.

P.S. Ei oleks ise sellesse ka nii uskunud, kuid seda proovinuna, tean millest jutt.