Nagu ma olen korduvalt rõhutanud, on paastumine suuresti ka mentaalne protsess, millega inimene oma organismiga tavapärasest rohkem kommunikeerub. See on aidanud kindlasti kohaneda olukorraga tunduvalt paremini, kui ehk muidu. Näen vaimusilmas endist mina, kes istub ületunde šokolaaditahvlit järades, sest kõht on tühi ja all korrusel asuvatest toiduautomaatidest muud peale maiustuste või kartulikrõpsude osta ei saa.

Vahepeal sain ma ka oma analüüside tulemused kätte. Ühe erandiga on kõik näidud ideaalvahemikus ja tunduvalt paranenud. Ainsaks ideaalist kõrvalekaldeks on ketoonide olemasolu uriinis. Arst, kes analüüse vaatas, lohutas, et ketoonid tekivad kergelt ka nt vürtsika toidu söömisest ja selle pärast muretseda pole vaja. Pidavat kiirelt jälle kaduma. Siis kui talle oma paastumisest rääkisin, siis arvas, et pole siis midagi imestada, sest ketoonid tekivad ka rasvade lõhustumisel. Arvestades aga seda, et nelja nädalaga olen kaotanud 7,6 kilo, siis on loogiline, et organismis hetkel aktiivne rasvade lõhustumine aset leiab. Nüüd on ka teaduslikult/arstlikult tõestatud, et paastumine parandab enesetunnet nii vaimselt kui füüsiliselt ja silmapilkset surma see kaasa ei too.

Viimase aja muutustest veel niipalju, et mu juuksed on muutunud tõeliselt pehmeks ja mõnusaks. Kohevust on ka suuresti juurde tulnud. Nahk on endiselt suurepärases seisus ja silmad säravad. Olen ise äärmiselt õnnelik ja enesega rahul. Olen teinud läbi juba praktiliselt kolmveerandi plaanitud paastumisest ja jäänud on vaid viimane veerand. Aeg näib olevat möödunud lausa kosmilise kiirusega. Tundub nagu oleks alles äsja alustanud, kuigi reaalsuses olen toiduta elanud juba kuu aega.

Lugesin eelmise sissekandele kirjutatud kommentaari, mis rääkis sellest, kui raske on pärast paastumist säilitada mõistlik toitumisviis. Ma olen ka enne paastunud ja tean, et aeg peale paastumist on paastumisest vaat, et raskemgi. Ka siinkohal rõhutaksin veelkord, et oluline on ka vaimne ettevalmistus. Minu eesmärk on selle paastumisega viia oma elus läbi kapitaalne muutus, millega ütlen head aega kõigile sellele rämpsule, mida siiani olen söönud. Olen oma elus plaaninud keerata uue lehekülje – tervislik eluviis ja ökoloogiline korralik toidulaud on peamisteks märksõnadeks. Tahtejõud on mul väga suur ja olen veendunud, et saan hakkama kahekümne üleminekupäevaga ja edaspidi argipäevaselt samamoodi.

Nagu on märgata, siis elan suuresti hetkel tulevikus. Ootan põnevusega juba aega, mil saan jälle sööma hakata. Mitte, et mul nälg suur oleks, kuid lihtsalt retsepte, mida proovida tahan, on niivõrd palju. Tol korral lennujaamast ostetud raamat on võrratu. See sisaldab endas palju nõuandeid paastujärgseks ajaks ja rohkelt maitsvate ning ennekõike tervislike roogade retsepte. Ootan tõesti väga, et saaks kokkama jälle hakata, sest mulle meeldib väga süüa valmistada.

Aga sellest kõigest ma kirjutan juba vähem kui kahe nädala pärast. Vahepeal sõidan nüüd Saksamaale koolitust pidama ja järgmisel korral kirjutan juba pühapäeval!

Kõike kaunist!