Mõtskülast pääsenud Moonika: mõttetu pesakond!
Moonika sattus oma ruumikast Rakvere majast kitsasse korterisse ja üksikema Marina omakorda jättis oma Mõtsküla pisikese korteri ja seadis ennast mõnusalt sisse Moonika kodus.
Moonikale ei meeldinud elu koos kahe laiskvorstist poisivolaskiga, Marinat hellitati aga nagu kuninga kassi. Pakuti meelelahutust, süüa ja juua.
Peretütar isegi sättis ja meikis Marinat, et pereisa Aare uut ema nähes rõõmustaks. Ka õhtusööki aitasid tüdrukud Marinal teha, kuid toit jäi ikka veidi tooreks. Kraanikauss oli samuti veel esimese õhtu peo tagajärjel umbes.
Moonika oli Mõtskülas piiblit järgides valmistunud suureks hoidiste tegemiseks ja koos Jaanekiga aiamaale minnes võeti kurkide jaoks lausa neli ämbrit kaasa, aga… “Siin ei ole ju sittagi!” Moonika oli üllatunud, et põllul oli kõigest üks väike kurgike. “Tuleb purki panna,” teatas Jaanek. Ühiselt otsustati, et olgu või üks kurk, purki tuleb see panna. “See oli ikka räige kurgiotsimine!” osatas Moonika tagantjärele ja leidis, et nii juhtub siis, kui laisad poisid oma kurgipõldu kastmas ei käi. Mõtskülas pandigi marinaad keema ja hakatigi seda ühte kurki sisse tegema. “Talvel hea võtta,” teatas Jaanek.
Moonika oli hoolega Marina ja tema pere kohta külajutte kuulanud ja Mõtsküla elu tundus talle pärast seda veelgi masendavam. Et Marina joob ja ei hoolitse pere eest, oli põhiline, mis Moonikale kõrva hakkas. Isegi lastega polnud uus ema enam üldse rahul. Eriti Jaanekiga, kes põhilise osa ajast lihtsalt passis. “19 ja üheksa klassi, jutt on ka selline kohtlane, valetab ka see vanem poiss. Kui ema on sihukene, pole lastest ka midagi tahta!” Moonika vuristas kõik ühekorraga välja ja lisas: ”Õudukas on see elu siin!”
Aare on aga naiste eest hoolitseja ja tema tegi uuele emale rõõmu sellega, et viis ta mere äärde jalutama ja ujuma. Marina oli liigutatud: “See on ime, ma olen nagu paradiisis, palmid on vaid puudu!” Marina sai viimati mere äärde viis aastat tagasi. “Ma olen nagu puhkekodus, kõik on hästi, uuel emal meeldib minu juures ka!”
Aga ei meeldinud Moonikale seal kohe kuidagi, sest tema sorteeris parasjagu koitanud kaltse. “Marina on minu naisest uimasem, aga äkki muutub elavamaks?” lootis Aare ja viis seepeale uue ema jaanalinde vaatama. Hiiglaslikud jaanalinnumunad avaldasid uuele emale kõige rohkem muljet. “See ongi mehe mõõt!” jõuti järeldusele ja mekiti munakoorepuru, mis mõjuvat meestele kui viagra
Mõtskülas oli hoopis teine meeleolu. “Ma olen löödud, masenduses, tahan koju, wc-s ei tõmmata vettki peale!” Moonika oli poiste peale vihane. ”Ma elan selle kõrval paradiisis, isegi kui mul see joodik mees seal on!”
Enne, kui Moonika jõudis poistele uue ema reeglid teatavaks teha, saabus Mõtskülla ootamatult Jaaneki õde, kes ei tahtnud ei kaamerasse jääda ega ka võtteplatsilt ära minna. Ei Moonika ega Jaanek saanud aru, miks ta tuli või mida tahtis. Õde ei selgitanud ka. “Ta ongi sihuke uss!” teatas Jaanek. Marina selgitas, et tema pole tütart sinna saatnud. Moonika ei jätnud seda asja niisama. Kuna viis päeva oli möödas ja täpselt uue ema reeglite kehtestamise aeg, siis… “Reegel nr 1 — vanem õde läheb minema!”
Jaanek ei teinud õe minemasaatmisest mingit probleemi. “Ma ajan selle 5 minutiga korda teatas ta ja läks õe juurde. “Pead ära minema ja võid kümne päeva pärast tulla.” Peitu pugevat õde lohutas Jaanek sellega, et tal kaetakse nägu kinni nagu pättidel.” “Mina tahan, et õhk oleks puhas,” teatas Moonika. “Tuleb siia, keerab sita kokku!” kommenteeris Jaanek õe ootamatut saabumist.
Moonikal oli aga veel reegleid. Poisid istusid voodiotsal ja kuulasid paide nägudega, et hambaid tuleb pesta, ei tohi riideid ega suitsukonisid laiali jätta, voodi tuleb hommikul ära teha, käsi pesta, enda järelt koristada…
Marina teatas Rakveres, et uue reeglina saabub tüdrukutele arvutikeeld. Marina meelest pole vaja neil arvutis passida, kudugu parem. “Süüa hakkame koos tegema,” nõudis Marina. Sellega olid kõik nõus, sest uue ema söögitegemisoskustesse nad eriti ei uskunud. Tüdrukud vaatasid seda kudumist päris löödud nägudega.
Grillipidu pandi püsti mõlemal pool kohe, kui uue ema reeglid teatavaks saanud. Jaaneki meelest võis uue ukse ostmiseks mõeldud raha eest pidu pidada küll ja kohale kutsuti ka sõbrannad. Mõtsküla kodukaameraga filmitud grillipeost jäi küll mulje, et ka pere noorim poeg oli alkoholitopsi kätte saanud. “Grillipidu läks üle käte,” teatas ka Moonika järgmisel päeval, kui kasvuhoones ja maja ümber toimunud suveöist läbu kommenteeris.
Rakvere grillipeol arutati tolerantsete tüdrukute eesvedamisel geide teemal, milles vanem ja noorem põlvkond erinevale arvamusele jäi. “Ela oma elu ja ära tule tänavale hüppama, et oled pede!” võttis Aare teema kokku.
Mõlemale perele oli kulutamiseks antud 15 000 krooni. Moonika keeldus Jaaneki autokooli eest maksmast, ehkki pere seda ootas. Tema meelest ei suudaks Jaanek ei kooli läbida, lube hoida, ega autot osta. Tema otsustas, et raha läheb uutele akendele ja koolilauale. Moonika võttis oma kätte ka kapis olnud pere ukseraha jäänused ja teatas, et uks tuleb ja aknad ka.
Marina arvas, et viieteist tuhande eest on Rakvere perre autot vaja. Põhjuseks see, et peretütar Elina sõitis ema auto mahakandmisele ja nüüd Moonikal autot polegi. Sellest rahast piisas korralikult sõitva auto jaoks küll.
Kümme päeva võõras peres oli lõpuks seljataga. “Siit perest lahkun kõige paremate tunnetega!” teatas Marina. Moonika lahkus Mõtsküla kodust nii, et poisid ei suvatsenud isegi hüvasti jätma minna. “Ometigi saab ära koju!” ohkas Moonika lahkudes kergendatult.
Perede omavahelisel kohtumisel ühise laua taga ei suutnud Moonika end kaua vaos hoida. Kõik, mis kümne päeva jooksul kogunenud, paiskus välja. Esmalt pisarad ja seejärel karmid sõnad teise pere kohta: “Mõttetu pesakond!” “Keegi sõi mind kogu aeg, aga kolmandal päeval pesin linad puhtaks, siis enam ei söönud,” kurtis ta Aarele. Marinale teatas Moonika: “Kümme päeva olin põrgus, poiss ütleb, et teil on kõik mõttetu ja nii ongi. Poiss pane kooli! Üks valetamine ja vassimine seal käib!” vihastas Moonika poistest rääkides.
Moonikat häiris teises peres isegi see, et kapid polnud korras. “See kordategemine on ju mõttetu,” leidis Marina. Moonika lõpetas on solvumiskõne pateetiliselt: “Katsuge natuke allpoolt ülespoole tõusta.” Marina ei osanud muud vastu öelda, kui: “Ma arvan, et tuleme külla. Loodan, et sul selle vastu midagi pole?” “Ei kommenteeri!” kõlas vastus.
Alles kodus sai Marina, kes muidu alati kõigega nõus on, sõnad suust välja. “Ta solvas mind. Tema kodu ei ole ka ideaalne, seal on üürimaja, kus on vana mööbel. Kas tema, kui tal ei oleks meest, saaks elada nagu mina? Vaevalt küll, igaüks ei oska.”
Kümme päeva teises peres ei muunud kummagi ema maailmapilti karvavõrdki.
