Murelik ema: laps läheb teisele poole Eestit kooli! Kas tegin midagi valesti?
Minu meelest pole kohalikel keskkoolidel häda midagi. Siin saab korraliku keskhariduse kätte, et siis kuskile ülikooli minna. Mu tütar on väga tubli õpilane, ei usu, et talle saaks takistuseks, kui ta pole koolis, kus ülikõrged riigieksamite tulemused. Ega keskmine punktisumma loe, iga õpilane on omaette indiviid.
Tartu kool ei kõlvanud
Me abikaasaga ei teadnud üldse, et ta tahab ära minna. Kevadvaheaja eel mainis, et proovib mitmesse kooli. Pearõhk oli tal ühel Tartu tugeval koolil. Seda oleksime veel mõistnud, sealt saab iga nädalavahetus rahulikult koju tulla ja abikaasa käib tihti tööasjus Tartus. Geidi saigi sinna kooli sisse. Ent sai ka kahte Tallinna kooli. Me imestasime juba katsete aegu, miks ta sinna proovib. Arvasime, et ju tahab enda taset näha, mitte päriselt minna.
Lõpuks valis ta siiski ühe Tallinna kooli. Võrdlesin internetist eksamitulemusi ja üldse, mis neist koolidest kirjutatud. See Tartu kool on tegelikult hoopis tugevam.
Üritasime tütrele mõistust pähe panna, aga ta polnud nõus. Geidi on 16 ja me ei hakka talle ütlema, et ta ei tohi ise kooli valida. Nii tülitseksime gümnaasiumi lõpuni, sellest ei võidaks keegi. Lõpuks pidime leppima.
Alles nüüd hakkab see mulle kohale jõudma. Ta üürib Tallinnas ühes korteris tuba. Kuulutuse peale leidis. Korterinaaber on 21aastane tudeng. Kardan juba ette, kuidas see võib tütrele mõjuda. Äkki hakkab pidudel käima ja jooma. Näiteks tuleb ühel hetkel kõne politseist ja öeldakse, et mu alaealine tütar on kuskil ööklubis vahele võetud.
See oleks kogu perekonna jaoks õudusunenägu. Tütar ütles, et mõtlen üle, et sel tudengil on vaja tööl käia ja pole tal aega, et noort korterinaabrit kuskile vedada. Nii nad räägivad.
Kas ta vihkab mind?
Juba nädala on Geidi elanudki Tallinnas. Esmaspäeval on koolis avaaktus, sinna sõidame mehe ja pojaga kohale. Poeg on muide praegu 14, loodan, et ta õest eeskuju ei võta, vaid jääb pärast põhikooli ikka siia. Pole vaja, et kõik lapsed mujale lähevad. Niigi küsitakse mult tihti, miks Geidi nii kaugele õppima läheb. Keegi otse ei ütle, aga ilmselt arvavad, et ta vihkab oma ema.
See mõte tundub jabur, aga kardan, et äkki nii ongi. Tean, et teismelised on ettearvamatud ja tahavad rohkem vanematest eemal olla. Aga see ei tähenda, et kõik kodust välja koliks.
Üks töökaaslane rääkis, et tema tütar läks kunagi pealinna gümnaasiumi õppima. Algus käis iga nädalavahetus kodus, siis käis paar korda kuus ja 12. klassis oli hea, kui laps üldse nägu näitas. Takkapihta leidis veel ühe kuti ka ja sai 20aastaselt lapse.
Sellist tulevikku ma oma tütrele ei taha. Tal on väga suured unistused, tahab ülikoolis arstiks õppida. Loodan, et pealinnaelu neid unistusi ei muuda.
