“Mu ema andis mu nüüdsele abikaasale mu vanavanaema teemantsõrmuse, aga küsis mult eelnevalt, kas see ikka sobib mulle. Siis pani ta sõrmuse ümbrikusse ja sokutas selle tema kätte, kui ma olin tualetis. Ta tõi selle meile koju ja peitis enda sokisahtlisse, kus see oli üle aasta ja ma nägin seda iga kord, kui puhast pesu sinna panin. Vahel, kui veini jõin ja ta kodus polnud, kandsin seda terve õhtu. Lõpuks, kui ta pärast 14 kuud elutoas mu kätt palus, olin ma küll üllatunud, aga tegelikult tundsin ka kergendust, et see ootamine lõpuks läbi oli. Ta teab, et ma teadsin, et sõrmus seal sahtlis oli, aga ma pole talle öelnud, et ma kandsin seda, kui teda kodus polnud.“ — Kara, 26

“Mu kihlatu ütles juba üsna meie suhte alguses, et ta tahab osta kihlasõrmuse oma sõbra käest, kes on ehtekunstnik. Kui me siis ta sõbra kodulinna läksime, polnudki ma väga üllatunud, kui ta ütles, et on just selleks ajaks ka ühe kliendikohtumise planeerinud. Polnud just väga hea vale, aga tegin näo, et ei kahtlusta midagi. Teel koju jäin ta õlale magama ja ärkasin just sel hetkel, kui ta mu emale sõrmuse pilti saatma hakkas. Panin silmad kinni ja tegin näo, et ma ei näinud seda. Kui ta nädal hiljem mu kätt palus, tegi näo, nagu ma ei teaks sellest sõrmusest midagi ja tänase päevani ei ole ma talle öelnud, et teadsin kohe.“ — Meghan, 27

“Teadsin, et ta kavatseb mu kätt paluda juba mitu kuud varem ja ka seda, kus ta seda teha plaanis. Mu kallis kihlatu ei ole just väga hea üllatuste planeerija. Ta läheb liiga põnevile ega suuda saladust hoida. Läksime reisile ja olime kogu kava koos ära planeerinud, aga ta palus, et saaks kolmapäeva ise planeerida ja kohe, kui küsisin miks, sain juba ise aru. Sõrmust suutis ta isegi kaua saladuses hoida, aga päev enne reisile minekut, istusin ta kõrval, kui ta avas oma telefoni, et mulle midagi näidata, aga ta oli enne kellelegi kihlasõrmuse pilti näidanud ja see oli esimene asi, mis ekraanilt vastu vaatas. Ta teadis, et ma nägin seda, aga proovisime mõlemad teeselda, et seda ei juhtunud, sest ma armastan üllatusi.“ — Melissa, 24

“Leidsin oma kihlasõrmuse, kui otsisin kodust ühte kadunud paberit. Mu kallim küll ütles, et see pole kapis, aga muidugi ma vaatasin ka sinna ja mu kingakarbi taga oli valge karbike, millel oli ehtebrändi nimi. Libistasin käe üle selle ja juba ta oligi mu selja taga. Mul oli väga veider olla, sest keegi pole ju kunagi õpetanud, kuidas käituda, kui oma poiss-sõbra ees kihlasõrmuse leiad. Leppisime siis kokku, et ta teeb seda ikkagi nii nagu algselt planeeris ja mõned nädalad hiljem ütles ta õhtusöögi ajal, et ma pakiksin oma koti, sest me lähme linna, kus tutvusime. Olin nii põnevil ja kuigi teadsin, et see juhtub, olin ikka üliõnnelik, kui ta päriselt mu kätt palus.“ — Corianna, 26

“Vahel rikub Facebooki reklaamide algorütm ikka kõik üllatused ära. Mina ja mu kallim jagame ühte arvutit ja järsku märkasin igal pool kümneid ehtebrändide reklaame ja just neid, mis keskendusid kihlasõrmustele. Tuleb välja, et ta oli netist neid otsinud ja sellega kaasnesid ka hiljem reklaamid. Kuna me olime nii kaua koos olnud, siis ütlesin talle, et eelistaksin teemanti asemel hoopis safiiri. Siis muutusid ka reklaamidel olevad sõrmused minu maitse järgi, mille üle olin muidugi õnnelik. Sõrmus, mille ta lõpuks välja valis, on ideaalne.“ — Molly, 31

Allikas: Cosmopolitan