Oleme selles maakohas üles kasvanud. Mina läksin pärast üheksandat klassi Tallinnasse kooli, hiljem seal ülikooli ja praegugi elan pealinnas ja töötan siin. Satun kodukanti vaid paari kuu tagant. See on tõesti depressiivne väikekoht. Kõik räägivad kõiki taga, kohaliku poe kõrval istuvad parmud ja vabal ajal polegi seal muud teha, kui kohalikus baaris istuda. Päris masendav: postkontor ja apteek on sealt ammu kadunud, aga baar on ikka lahti ja nädalavahetusel kogunevad kõik sinna. Mu vanemad on eluga seal rahul, eks nad juba vanemad inimesed ka. Aga rahul on ka mu 21aastane õde. Kutsusin ka teda pärast põhikooli pealinna, aga ta ei tahtnud. Seletas, et mina olin reetur, et ära läksin ja kõik sõbrad on ju ikka kodukandis. Nii jäigi õde kohalikku keskkooli, vabal ajal hängis sõbrannadega ringi ja jooksis kohalike kuttide järel. Nii olen ma kuulnud. Pärast keskkooli lõpetamist läks ta ühte kutsekasse kondiitriks õppima, aga kukkus sealt peagi välja. Ilmselt sellepärast, et tal oli siis Pärnus üks poiss ja ta veetis kogu aja hoopis seal.

Õde linnaelu ei huvita

Nüüd ongi ta 21 ja elab ikka koos vanematega. Vahepeal polnud tal üldse tööd, kuid nüüd töötab ühes firmas sekretärina. Sinna sai ta tänu isale, kelle hea sõber on selle firma omanik. Õde ütles, et töö on äge, midagi tegema ei pea ja palk on normaalne. Räägin ja räägin talle, et see ei saagi olla tema elu siht. Ta on veel piisavalt noor, et tulla Tallinna, siin midagi õppida ja siis tööle minna. Mul on suhteliselt suur korter ja elan üksi, oleksin nõus ta isegi enda juurde võtma. Ta ütleb, et teda ei huvita. Vahel käib Tallinnas külas, aga siis lösutab lihtsalt diivanil, käib Kristiine keskuses šoppamas ja õhtul läheb ööklubisse pidutsema.

Suve lõpus teatas ta, et tal on nüüd kodus üks hästi äge kutt. Tean seda tüüpi, ta on isegi minust paar aastat vanem, ta saab peagi 30. Mäletan kooliajast, et ta oli suhteliselt rumal, aga meeldis kõigile. Ta oli hea välimusega ja laheda jutuga, sai esimesena laheda tuunitud auto ja kõik kohalikud tüdrukud tahtsid teda. Tal on ühe minu endise klassiõega laps ka. Nad ostsid vist isegi koos pangalaenuga korteri, aga siis läksid nad lahku. Praegu elab selles korteris see klassiõde koos oma lapsega. Ma ei usu, et see tüüp teda rahaliselt aitab.

Õde aga seletas, et neil on nüüd täiuslik armastus. Küsisin, millega tüüp praegu üldse tegeleb. Pidi ehituse peal olema. Vahepeal käis Soomes tööl, aga tal on ka Eestis otsi. Õde oli veel uhke, et poisil on isegi haridus olemas, ta õppis kutsekas plaatijaks.

Tahab kiiresti last

Hiljuti käisin kodus külas ja siis teatas õde, et ta tahab selle kutiga last. Meie ema oleks peaaegu nutma hakanud, talle ei meeldi see õe kutt üldse. Ta ütles, et vaadaku õde mind, et mul on korralik haridus olemas ja olen edukas. Siis hakkas õde karjuma, et talle ei meeldi, et meid kogu aeg võrreldakse, tema on ikkagi tema ise.

Mu teada õde veel rase pole, aga üritab. See kõik tundub kui halb seebiseriaal. Olen kindel, et see kutt jätab ta maha isegi lapse korral. Üks sarnane kogemus tal ju olemas.

Tõesti ei suuda mõista, miks keegi sellist elu tahab. Olen ju ise seal maal kasvanud ja see ei ole ideaalne elu. Või ikkagi kellegi jaoks on? Kahju, et see keegi minu õde peab olema.