Pisemate kriimustuste puhul piisab plaastrist, kuid reisiapteek võiks siiski olla rikkalikum. Kindlasti võiks kuuluda sinna ka valuvaigistaja-palavikualandaja, allergiaravimid ning midagi seedehäirete leevenduseks. 

„Mõni allergiaravim ja paratsetamool,” soovitab Linnamõisa perearstikeskuse perearst Eve Kivistik põhivarustust jõnglastega reisile minnes. Loomulikult võib ka rohkem ennast varustada ja reisile võtta samad asjad, mida leidub tavalises koduapteegis.

Kui juhtub õnnetus ja vanemad ei tea, mida teha, soovitab Kivistik aga kindlasti konsulteerida spetsialistiga. „Helistada näiteks 1220. Seal on meditsiiniharidusega spetsialistid tööl. Nad oskavad küsida õigeid küsimusi ja suuniseid anda,” ütleb Kivistik.

Väärt nõuanded lapsevanematele on kokku pannud ka Haigekassa. Nende infovoldikuid leiab meditsiiniasutustest kui ka kodulehelt www.ravijuhend.ee. „Lastega reisimisel soovitan lugeda voldikut „Väikelapse tervisehäired ja kuidas nendega toime tulla”. See annab lapsevanematele väga hea ülevaate õnnetusjuhtumi korral tegutsemiseks,” lisab dr Kivistik.

Kolm p-d: probiootikumid, plaaster, palavikualandaja
Hille Tressum reisib oma poja, 6-aastase Hugoga, paar korda aastas. Just hiljuti naasesid nad puhkuselt Dubaist. Reisihimulise pere reisiapteegis on alati seedetegevust korrigeerivad bakterid, plaaster ja palavikualandaja.

„Reisil on alati kaasas probiootikumid kõhuhädade vastu. See on eriti oluline soojades maades, kus on meie omadest erinevad bakterid. Annan seda Hugole tavaliselt hommikusöögi ajal koos jogurtiga ja see on meid päästnud paljudest kõhuprobleemidest,” räägib Hille. Kui probiootikume pole käepärast, sobivad reisiapteeki hästi ka tavalised söetabletid. „Need on head kõhulahtisuse korral,” soovitab Hille.

Lisaks on tal reisiapteegis alati siirupina palavikualandaja, plaastrid ning side. „Kui aus olla, siis rohkem ei olegi,” ei näe ta põhjust suurt apteeki reisile kaasa võtta. Samas ilma nende asjadeta ta kodust ei välju, sest laps võib reisil kergemini haigestuda, kuna lendamine ja pikad sõidud väsitavad ning nõrgestavad organismi. Kui reisil aga läheb vaja mõnda arstimit lisaks, loodab Hille kohalike apteekide peale. Õnneks pole Hugoga reisidel õnnetusi ette tulnud, kuid ettevaatus pole kunagi liiast.

Küll aga soovitab Hille lastega reisile minnes vormistada Euroopa Liidu tervisekindlustuskaart, mis tagab arstiabi kättesaadavuse kogu Euroopa Liidu piires.

Mida teha, kui reisil juhtub õnnetus

  • Esmaabikoolitaja Ellen Sternhof jagab nõu, mida teha, kui lapsega juhtub õnnetus. 
  • Lõikehaavad ja kriimustused. Pane laps võimalusel istuma, imikut tuleb hoida süles. Pese kriimustus/lõikehaav ettevaatlikult veega puhtaks, igaks puhastamiseks tuleb kasutada uut puhastuslappi. Puhastamisliigutused tee suunaga vigastusest eemale. Aseta haavale piisavalt suur haavaplaaster, millel on riidepolster. Vaheta plaastrit, kui see on saanud märjaks või mustaks. Juhul, kui lõikehaav on sakiliste servadega, vii laps kindlasti EMOsse, sest haava võib olla vaja õmmelda. Pöördu perearsti poole, kui haav läheb paiste, punetab ning lapsel tekib palavik.
  • Kukkumised. Sagedamini piirdub kukkumine ehmatuse või mõne sinikaga, sest kukkudes võivad puruneda väikesed veresooned ja tekib verimuhk. Kui laps on kukkumise järgselt täiesti vaikne, nutab nõrgalt või kiljuvalt, jääb ootamatult uniseks või magama, tuleb ta viia läbivaatuseks lähemasse haiglasse. Valutavat kohta saab leevendada külmaga, näiteks kasutada külmakotti või jahedat vett. Kui muljuda saanud jäse on liigutamisel valulik või ebaloomulikus asendis, tuleb minna EMOsse. Iga kukkumise järel peaks laps rahulikult lamama, kuni on selge, et vigastusi ei ole.
  • Päikesepiste. Vii laps päikese käest varju, tee nahk jaheda veega märjaks, lehvita tuult. Anna jahedat juua, aseta laubale külmaveekott või külma vee lapp. Juhul, kui tekib teadvusehäire, helista numbril 112 ja kutsu abi.
  • Põletused. Põletusi on erineva raskusastmega, kuid alati tuleb põletuspinda jahutada veega 15–20 minutit. Kui vett käepärast ei ole, siis kasutage jahutamiseks spetsiaalseid jahutavaid geele. Väikest põletust võib ravida kodus, suuremat ala haaravat põletust peab näitama arstile, kes oskab soovitada õige ravi.
  • Mürgistused. Püüdke kindlaks teha, mida ja kui palju laps mürki sisse sõi. Helistage mürgistuskeskusse 16662 ja küsige nõu. Seisundi halvenemisel kutsuge kiirabi.
  • Puuk. Tõmba puuk aeglaselt pintsettidega välja, puhasta hammustuskoht. Soovitav on kuupäev endale kirja panna, sest kui lapsel tekivad järgneva kuu jooksul külmetushaiguse tunnused või puugihammustuse kohale punetav laik, saab kohe kahtlustada puugihaigust ning vajadusel kiiresti ravi alustada. 
  • Sääsehammustus. Sääsekublad võivad palju vaeva teha ning apteekides on müügil erinevaid vahendeid kupladele määrimiseks. 
  • Koer hammustas. Sagedamini hammustavad lapsi kassid ja koerad, kelle hammustused on ohtlikud peamiselt looma süljes olevate haigusetekitajate tõttu, mis võivad põhjustada raskeid põletikke. 
  • Mida teha? Peske haava rohke sooja vee ja seebiga, seejärel puhastage desinfitseeriva lahusega. Katke haav steriilse marliga ning siduge sidemega kinni. Kui haav jookseb verd, siduge rõhksidemega, mis peatab verejooksu. Tõstke haavaga koht ülespoole ja minge lähimasse haiglasse. Kui laps kaotas teadvuse, pange ta külili, riiderull selja taha toeks ning helistage 112.
  • Võtke haiglasse kaasa lapse vaktsiinipass, sest oluline on teada, kas talle on tehtud teetanuse kaitsesüst. Kui last hammustas tundmatu loom, tuleb arvestada võimalusega, et last peab vaktsineerima marutõve vastu. Iga looma hammustuse korral küsige alati arstilt nõu.
  • Rästikuhammustus. Pange laps lamama, katke soojalt ja hoidke teda liikumatult. Hammustatud käsi või jalg pange lahasesse ja hoidke kehast pisut kõrgemal. Valu vaigistamiseks võib pärakusse panna paratsetamooli küünla. Ärge andke midagi suu kaudu. Helistage 112 või viige laps kiiresti lähimasse haiglasse.
  • Ärge pange hammustatud jäsemele rõhksidet ega püüdke haavast mürki välja imeda!
  • Lämbumine. Väikesed lapsed on väga uudishimulikud ja kipuvad kõike leitut suhu panema. Pisikesed esemed, näiteks pärlid, pähklid, herned või Lego klotsid võivad neelamisel sattuda hingetorusse ning laps ei saa enam hingata. Hingetorusse võib sattuda ka toit, eriti kui laps söömise ajal nutab või räägib. 
  • Mida teha? Kui laps suudab veel hingata ja köhib, oodake. Kui laps enam ei hinga, tuleb kiiresti tegutseda. Las keegi kolmas kutsub abi, samal ajal pange laps risti üle oma põlvede, pea allapoole rippu ja koputage 4–5 korda abaluude vahele. Imik pange oma käsivarrele, pea allapoole ja koputage samamoodi abaluude vahele. 
  • Kui see võte ebaõnnestus — laps ei hakka hingama — proovige uuesti nii: suurema lapse puhul seiske tema selja taha, pange käed tema ümber nii, et üks käsi on rusikas vahetult nabast ülevalpool vastu kõhtu ja haarake teisega sellest kinni. Tõmmake kätt nõksatusega enda poole, suunaga abaluude poole. 
Imik pange selili ja suruge oma rusikas õrnalt kõhtu suunaga rinna poole. 
Äkiline rusikaga vajutamine võib võõrkeha hingamisteedest välja lükata. Korrake protseduuri kuni 5 korda. Isegi juhul, kui võõrkeha õnnestus edukalt eemaldada, peab arstil laskma kontrollida, kas lapse hingamisteed on vabad ja pole saanud kahjustada.

Mida võiks sisaldada väike reisi-apteek?

  • allergiavastane ravim
  • naha puhastusvahendid
  • põletuseravim 
  • kraadiklaas
  • plaastrid 
  • paar sidemerulli
  • puhtad haavalapid
  • käärid
  • puugipintsetid
  • termotekk
  • palavikku alandav ravim 
  • külmakott, -geel või -sprei
  • paar kolmnurkrätikut
  • silma loputusvahend
  • seedetraktihäirete puhuks probiootikumid

Allikas: Ellen Sternhof, Eesti Punane Rist, Linnamõisa perearstikeskus

Hädaolukorraks tuleb valmis olla

  • Kuidas kiiresti abi leida? 
  • Kui käes on hädaolukord, laps on saanud viga ja vajab kiiresti abi, pole enam aega otsida telefoninumbreid. Need peavad olema alati nähtaval kohal telefoni juures. 
  • Eesti hädaabinumber, sealt saadetakse kiirabi — 112 

  • Perearsti nõuandetelefon — 1220 

  • Mürgistusteabekeskus — 16662 

  • Lähim haigla, kust võiks juhatust saada 

  • Perearst, lastearst 

  • Isa mobiiltelefon, ema mobiiltelefon 


Enne telefonitoru haaramist: 


  • Pange laps külili — see on ohutu asend

  • Avage riided, et ta saaks paremini hingata 
  • Kui ta ei hinga, tehke suust-suhu hingamist 
  • Kui võimalik, hõigake keegi appi 

Mida kiirabi kutsudes teatada? Häda­abikeskus tahab alati teada, mis ja kellega juhtus, keda ja miks nad peavad aitama. Suruge alla oma erutus ja püüdke rääkida rahulikult ja selgelt — mis juhtus, kellega juhtus, millal juhtus, kes helistab, kust te helistate, kas laps on teadvusel. Kui teid juhendatakse, mida abi saabumiseni teha, täitke juhiseid täpselt. 


Ja kõige tähtsam — säilitage rahu! Edasi-tagasi siblimine ja paanika ainult halvendavad olukorda!

Jaga
Kommentaarid