Eile, laupäeval, korraldasime grillpeo. Põhjuseis oli kaks — viies pulma-aastapäev ja abikaasa 32. Peokoht oli meie enda aed. Miks ma seda kõike julgen siia kirjutada, kõik nii äratuntavalt, oli, et ma julgesin ka peo ajal juba nördimust avaldada ja rääkisin probleemide põhjustajatega omavahel, et nende käitumine on mulle arusaamatu ja lubamatu.

Rahvast oli 32 täiskasvanut ja natuke lapsi. Laud ei olnud väga rikkalik, aga kartul, liha, kana grillimiseks. Liha oli palju ja mitut sorti. Hapukoorega tomatisalat. Makaronisalat lihaga. Väikesed kotletid. Mitut sorti souste. Viinamarjad olid, õunad. Kuivatataud kala. Juustupulgad.

Esimene ehmatus oli minu mehe venna uus elukaaslane, kellega mul polnud veel olnud võimalust tutvuda. Nad elavad ühes välisriigis, kontakt ei ole kuigi tihe. Neiukene on eestlane. Tema soovis teada, et mida me oleme valmistanud talle kui taimetoitlasele. Ta küsis seda väga valjult, ärritunult ja korduvalt.

Meil polnud AIMUGI, et ta on taimetoitlane. Tema kallim vandus nagu kurja, et on meile sellest mitu korda rääkinud. No ei ole. Pakkusin siis kartulit tomatisalatiga, juustu jne, aga siis läks kisa veel suuremaks — ta ei söö mune ja piimatooteid ka. Lõppes asi sellega, et ta nuttis pika laua taga ja tema mees hakkis talle külmi keedukartuleid taldrikusse ja loputas (!) kraani alla tomateid hapukoorest välja, sest tõesti — rohkem tomateid mul kodus polnud ja lapsed olid viinamarjad ära söönud.

Teine naisterahvas tuli kell 20 minu juurde ja soovis minuga eraldi rääkida. Tema sõnum oli see, et kuna lapsed jooksevad väljas, siis kui täiskasvanud tahavad alkoholi juua, nad peaksid seda tegema salaja, toas. Et lähed majja, võtad klõmmu veini ja tuled siis välja, kui joomata olla ei saa. Et tema sõnul on see lubamatu, et lapsed näevad alkoholi tarbimist nagu rõõmsat ja positiivset tegevust. Tal endal oli kaasas kaks last, 4 ja 9.

Kuna meil ei olnud plaaniski loobuda vahuveinist ja boolist, siis ignoreerisime seda ema. Lõpuks läks ta üle piiri sellega, et haaras lauaservalt topsi veiniga, viskas selle prügikasti, tegi öökivat häält. Ja soigus sellest, et minu laps (!) ei saa endale normaalset lapsepõlve ja ta on näost näha, et joodikute laps. Me joome väga harva ja minu 3aastase kohta niimoodi öelda on küll vastik. Tema transporditi minema koos oma lastega. Ma ei saanud loobuda ahvatlusest talle pool pudelit ajalehe sisse keeratud viina käekotti toppida. Kilekotiga panin kaks keedukartulit ja tüki liha ka veel talle kaasa.

Ja kui alkomutt oli ära transatud, siis vegan pidas pika loengu sellest, kuidas hulluks ikka minna ei saa oma veendumustega. Ma nelja silma all küsisin ka temalt, et mida tema arvates ma oleksin pidanud pakkuma, ta vastas, et hummust, MUIDUGI.