Nädalavahetusel ostsin valmis juba ökotooteid, mida alates märtsi lõpust sööma võin hakata. Tasa ja targu kõik rahulikult valmis varuda, et ei tekitaks endale kahe nädala pärast suurt stressi, kus kastide kaupa toitu koju peaks tassima.

Paljud on tundnud just huvi selle üle, et mida ja kuidas peale paastumist sööma peaks. Paneksin siinkoha kirja sellise üldise skeemi, kuid kahe nädala pärast laskuksin siis detailidesse. Üldjoontes võib öelda, et peamiseks teguriks toiduga taastutvumisel, on söödava toidu üldkaloraaž. Esimesel päeval alustad 425 kcal ja suurendad seda siis vastavalt üleminekuperioodi pikkusele teatud aja tagant. Kuna minu paast kestis 40 päeva, siis on toiduga taastutvumine 20 päeva (alati pool paastutud ajast). Seega tõstan kaloraaži kolme-nelja päeva tagant. 1.päev — 425 kcal, siis edasi 720 kcal, 870 kcal, 1040 kcal, 1100 kcal ja lõpetuseks 1300 kcal. Toiduainetest võib kasutada kergesti seeditavaid korralikke ökotooteid väikestes kogustes. Kindlasti ei tohi tarbida liiga suures koguses vähese kalorisisaldusega tooteid, sest need venitavad mao välja ja tekitavad raskustunnet.

Esimesteks päevadeks on mul H. Lützneri raamatu järgi plaanitud järgmine menüü:

Hommik: taimetee,
Lõunaoode: üks keskmine õun,
Lõuna: porgandi-kartuli supp,
Õhtu: tomatisupp, pett linaseemnetega, üks viil täistera-näkileiba.

Järgnevatel päevadel võib juba lubada endale ka hommikusööki ja asendada lõuna- ja õhtusöök tahke toiduga.

Vahepealne aeg on möödunud üsna rahulikult ja endaga tegeledes. Eile käisime vaatamata väga külmale ilmale pikal jalutuskäigul ja õhtul võtsin ette korralikud spaa-protseduurid, mis sisaldasid korralikku keha- ja näokoorimist, maskide tegemist ja niisama mõnulemist. Kosmeetikumid valmistan ise üsna lihtsatest vahenditest. Parim koorija on nt oliiviõli jahvatatud meresoolaga. Maskidest on lemmik ikkagi värskete vaarikate mask meega. Lõhnab imeliselt, kuid kleebib korralikult. Seega sobib ainult vannitoas kasutamiseks. Peale mõnusat mökerdamist tuli ka uni eriti hea.

Ka pühapäeval käisin jalutamas. Nagu selgus, siis ei ole me veel täielikult uue ümbrusega tutvuda jõudnud. Avastasime ümbruskonnast ühe “hiinaka”, kus pakutakse budistide paasturooga, mis sisaldab tofut, juurvilja ja riisi. Kõlab huvitavalt, kuid ma ei julge mõelda, kuidas see paasturoog valmib. Ilmselt fritüüris ja rohke ebatervisliku rasvaga.

Enesetunne on ikka endiselt väga hea ja organism oleks ilmselt valmis paastuma isegi veel pikemalt, kuid vaim hakkab ainult vedelike lürpimisest ära tüdinema. Lihtsalt on vaja midagi närida. Keelekatt on endiselt probleemiks, sest seda kollast ollust eraldub organismist vahepealsega võrreldes äärmiselt palju. Muid kaebusi peale selle ei ole.

Nõnda palju siis seekord. Alanud on uus, tavapärasest pikem töönädal. Kuid varsti kirjutan jälle.