Olen viimased kolm nädalat vaid vedelikke tarbinud, kusjuures mitte enam kui ca 300 kcal päevas. Hollandi reisi ajal kulutasin kindlasti ca kolm korda enam kaloreid, kui neid sisse jõin. See andis korralikult tunda. Olin õhtuks täiesti läbi. Lihtsalt ei olnud ei jõudu ega jaksamist midagi teha. Ainuke soov oli puhata.

Vaatamata sellele, et olin meeletult väsinud, jõudsin siiski näha väga palju. Laupäeval käisime imeilusas Haagis ja õhtul Rotterdami muuseumide ööl (koju jõudsime alles kell kaks öösel), pühapäeva võtsime rahulikumalt ja käisime Schridami linnas kohalike kombel jalgratastel linnaga tutvust tegemas, esmaspäev oli Amsterdami päralt. Reisimuljeid igati positiivsed, külastatud sai kolm suurlinna, näha sai palju kaunist arhitektuuri, rohkelt madalamaade kuulsate kunstnike teoseid ja loomulikult ka punaste laternate tänavat ning sai käidud kuulsas Anne Franki majas.

Hollandi reisi saatis pidev kombineerimine, et kuidas ja kus ma oma lõunasupi ülessoojendatud saan ning õhtuse mahla korraldamine. Õnneks on Hollandis väga mõistev suhtumine teistmoodisesse. Pärast väikest selgitustööd leidus ikka arusaajaid ning seetõttu supisöömine läks ladusalt. Mahladega on Hollandis kerge, sest kõik söögikohad serveerivadki ainult naturaalset värsket mahla. Eile jõin ilmselt maailma parimat maasika-apelsini mahla.

Hollandi värskelt pressitud mahladest innustatuna korraldasin ka endal asjad veidi ringi ja nüüd seisab mul köögis kapp, kus peal on mahlapressid. Üks tsitrusviljade pressimiseks ja teine köögi- ja puuviljamahla valmistamiseks. Tänaseks õhtujoogiks on kiivi-õuna-apelsini-porgandi mahl. Meeletult maitsev!

Positiivse poole pealt tuleb tuua välja ka see, et enne Amsterdami lendamist leidsin Viini lennujaama raamatupoest ka kauaotsitud raamatu, mis õpetab pärast paastumist sööma õigesti. Olen otsinud seda paljusest kohtadest, kuid kuna siin on paastumine (eriti paastuajal) äärmiselt populaarne, siis on see igal pool otsas olnud. Lennujaamas aga lõpuks näkkas! Imetlesin neid toiduretsepte, mida vähem kui kolme nädala pärast sööma võin hakata. Tõesti ootan juba väga seda aega, et endale süüa valmistada saaksin.

Tänane päev on läinud taaskord vana tuttava rütmi kohaselt ning suur väsimus on üle läinud. Õpetuseks tõesti nii palju, et paastuda oleks targem siiski kodus omas tavarutiinis. Teadsin seda enne küll ka, kuid kahjuks mul on elu selline kiire ja olen palju reisimas. Seega ei teki mul lihtsalt paremat momenti.

Negatiivse külje pealt peaksin siiski veel ka välja tooma selle, et seoses meeletu kiire kaalukaotusega on mul kogu aeg tõeliselt külm. Kevad on jälle kadunud ning paar pluss kraadi tunduvad minu kehale paarikümne külmakraadina. Panen end küll ebatavaliselt paksult riidesse, kuid sooja ma siiski ei saa. Kuid eks see oli mööduv nähtus.

Täna võtsin ette uue eksperimendi. Nimelt käisin täiesti erapooletu arsti juures, et saada ka nn sõltumatu eksperdi arvamus oma tervisliku seisundi kohta. Paastumisest ei rääkinud ma sõnagi, seega ei ole arst kallutatud. Homme lähen laborisse, kus mulle tehakse kompleksanalüüsid. Ise usun, et olen igati terve ja näidud tulevad head, kuid annan kindlasti teada. Minu tavapärane perearst on ise paastumise propageerija ja seega võib olla ehk veidi kallutatud.

Sellised seiklused on mul vahepeal olnud ja teistsugused on veel tulemas. Tänasega on täitunud kolm nädalat paastumisega alguse tegemisest ehk rohkem kui pool on selja taga. Tunnen end jälle hästi, kuid ootan juba, et saaksin süüa midagi tahket.