Enamasti on lühiajalise nohu ja köha põhjustajaks viirused, mistõttu pole antibiootikume (mõjuvad peamiselt bakteritele) mõtet kasutada, isegi juhul, kui need on varem "alati" aidanud või mõni "professor on neid varem välja kirjutanud". Kuna antibiootikume arsti käest ei saa, siis loodetakse vähemalt köharavimit, et arstivisiidist mingitki kasu oleks …

Kurb tõde on aga see, et tegelikult pole mõtet kulutada köharavimitele raha, aega ega ka retsepte. Nende tõhusus on samaväärne platseebo ehk "suhkruveega", kuid kõrvaltoimeid esineb sagedamini, mistõttu ei soovitata köharavimeid üldse mitte kasutada alla 12aastastel lastel. Olenevalt ravimist võivad kõrvaltoimed väljenduda pearingluse, väsimuse, uimasuse, kõhukinnisuse, rütmihäiretena jne. Kasu pole ka "looduslikest" punase päevakübara toodetest, tsitruseseemneekstraktist, C- või D-vitamiinidest ega tsingist või homöopaatiast.

Seega pole mõtet seada ennast ega lapsi ohtu, raisata raha ja aega potentsiaalselt ohtlikele ainetele, ükskõik kui aktiivselt ravimimüügist kasu saavad inimesed vastupidist tõestada proovivad.

Oluline on mõista, et nii köha kui ka nohu on organismi kaitsereaktsioonid ja ongi mõeldud haigustekitajaga/ärritajaga võitlemiseks. Juhul kui köharefleksi liiga aktiivselt maha suruda, ei väljutata ülemäärast lima hingamisteedest ning see võib hoopis olukorda halvendada, eriti laste puhul, kelle hingamisteed on kitsad ning ülemäärane lima raskendab hingamist.

Aga mida siis ikkagi ette võtta kui köha/nohu on häirimas enda või lähedaste elu? On leitud, et oluline on tarbida piisavalt vedelikku, üle üheaastastele võib anda mett kas sooja teega või niisama; aidata võiksid ka n-ö ninapumbad, millega imetakse lima välja; nina loputamiseks on olemas spetsiaalsed kannud. Samuti vähendab lastevoodi pea osa veidi kõrgemale tõstmine lima valgumist hingamisteedesse ja seeläbi väheneb köharefleks. Palaviku (temperatuuri tõus üle 38 kraadi) puhul võib aidata paratsetamool, (isegi kallima tee vms lahuseta, mida reklaamides jaapteekides pakutakse).

Oluline on üritada vältida ka viiruste levikut — köhides/aevastades kasutada taskurätti või vajadusel asetada varrukas, mitte labakäsi suu ette; soovitatav on pesta käsi tavapärasest sagedamini ning efektiivsed on ka alkoholil baseeruvad käte puhastusvahendid. Viirusega nakatanud inimene on nakkusohtlik enne kui tal endal haigusnähud ilmnevad, mistõttu pole näiteks lasteaedades ega koolides võimalik haiguste-vaba hetke korraldada ka siis, kui kõik nohused lapsed kodus oleksid ning enamasti ei ole nohu piisavaks põhjuseks, et laps koju jätta juhul kui tema üldine enesetunne on piisavalt hea.

Viirusliku taustaga köha/nohu kestab keskmiselt seitse kuni kümme päeva — juhul kui sümptomid püsivad kauem, on tõsisemad või vastupanuvõime näiteks tõsisema kroonilise haiguse tõttu alanenud, tasub konsulteerida oma pereõe või arstiga.

Olge terved!
Ingmar Lindström, valvekliinik.ee