Pidu kui õudusunenägu: mehe juubeli rikkusid veganist ökoemme ja karsklasest hukkamõistja
Pilgud ja nooled hakkasid lendama sel hetkel, mil marinaadis oleva šašlõki grilli juurde vedasin. “Kas tõesti grillitakse ainult liha?” kõlas kõval häälel esitatud küsimus üle laua. “Veganitele ei olegi midagi pakkuda?” tuli veel teinegi lisaks. Ma ei olnud pidu planeerides ausalt selle peale mõelnud, et ka keegi lihavastane meie seltskonda tuleb. Tean, et see pole tänapäeval vist teab mis harv nähtus, sest juba iga 15aastane maailmaparandaja keeldub vanaema juures hakklihakastet söömast, aga siiski. Oleks ju võinud märku anda. Pakkusin peoperenaisena asenduseks suvikõrvitsat või tomatisalatit, mille peale solvuti ja öeldi, et teinekord võiks siiski ka vähemustega arvestada. Samuti ei olevat normaalne see, et suurem osa laualolevast on pärit supermarketist, mitte mahepoest. Lülitasin end mingil hetkel sellest mulast välja.
Teine bravuuritar hakkas sõna võtma siis, kui külalised juba parajalt lõbusad ja napsused olid. Nii kui juubilar oma õe tantsima võttis, kõlas sapine sosin: “Nii täis, et ei saa arugi, kes või kus ta naine on.” Jah, tõesti, mu kallis kaasa oli selleks hetkeks ehk võtnud paar pitsi viina, kuid ega ta sellest siis ju kriminaalses joobes olnud. Kommentaare jätkus aga kõigile — küll rikkuvat veiniklaasi käes hoidev pereema terve oma laste elu ja tuleviku ära, küll tekitavat mõne meesterahva laulujorin kõigile hingehaavu. Kõik on joodikud ja kõik on kaabakad. Oeh!
Ma ei saanudki aru, kas see kogu kammajaa oli mingi kibestumus või lihtsalt tähelepanuvajadus. Üht asja aga oskan soovitada küll — palun ärge elage oma isikliku elu probleeme keset toredat pidu välja. See rikub nii pererahva kui ka teiste külaliste tuju.
