Rohkem seostatakse piparkooke jõulude ja Saksamaaga, kuid esimesed teated piparkoogisarnastest vürtsikatest meekookidest ulatuvad juba Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Nende Euroopasse jõudmisel mängisid aga rolli ristisõdalaste ja vürtside sisseved 11. sajandil.

Põhitoorained on jahu, mesi (hiljem suhkur), või, tume suhkrusiirup ja maitseained — kaneel, kardemon, muskaatpähkel, koriander, nelk, ingver, vürts, pipar, aniis, apelsini- või sidrunikoor, hakitud pähklid. Piparkoogiretseptid olid hoolikalt valvatud saladused.

Milline linn on piparkoogipealinn?

Retseptid ja traditsioonid varieeruvad eri maades. Piirkonniti olid koogid pehmemad ja paksemad, kohati õhukesed jakrõbedad. 12. sajandil hakati Inglismaal valmistama leivapurukestest, meestja vürtsidest omamoodi piparkooke, mida ei küpsetatud, vaid vormiti ja lasti seista. Piparkookide ingliskeelne vaste gingerbread tuleneb ühestpõhivürtsist ingverist (ingver, ingl. k ginger).

Õhukeste ja krõbedate piparkookide poolest on tuntud Saksamaa. Ülemaailmset kuulsust kogusid Saksa Pulsnitzi linna pagarid, kes said aastal 1558loa hakata valmistama kohaliku retsepti järgi erilisi piparkooke ehkPfefferkuchen’eid. Pulsnitzi linna nimetatakse rahvasuus tänini piparkoogilinnaks e. Pfefferkuchenstadt. Maailma piparkoogipealinnaks peetakse aga Nürnbergi, kus andsid panuse parimate piparkookide sünniks skulptorid, maalijad, graveerijad ja kullassepad.

Muide, Saksa suurimas piparkoogitehases valmib praegu iga päev kuus miljonit piparkooki.

Nürnbergi piparkookide (NurembergLebkuchen) põhilisteks koostisaineteks olid mesi, vürtsid ja apelsinikoor ning glasuuriks pruun šokolaad. Saksamaalt on pärit ka kuulsad piparkoogimajad, mille ehitamise traditsioon sai alguse populaarsest muinasjutust „Hänsel und Gretel” („Hansuke ja Greteke”). Majaehitamise vaimustus levis koos saksa väljarändajatega Põhja-Ameerikasse, kus piparkoogimajade ehitamisest sai oluline osa sealsest jõulutraditsioonist. Põhja-Ameerikas toimub tänapäeval kõige rohkem piparkoogimajade näitusi ja konkursse.

Tänapäeval müüb piparkoogimaju (umbes 100 000 kokkupandava komplekti aastas) muuhulgas ka suur tuntud jaemüügifirma IKEA.

Nürnbergi kõrval onka teine linn — Torun Poolas —, kus valmistatud piparkoogid on olnud sajandeid maailmakuulsad. “Pierniki torunskie “ on Poola piparkoogid,mida on valmistatud selles keskaegses hansalinnas juba üle 600 aasta. Esmakordselt mainitakse Toruni piparkooke 1380.aastal.

* * *

Piparkookide välimusele on läbi ajaloo suurt rõhku pandud — need on alati olnud erikujulised ja pilku köitvad.
Üks vormimise moodustest on järgmine: tainas kas pressiti vastavasse vormi või suruti taina pinnale templitaolise vormiga soovitud kujutis. Keskajal hakati suurt tähelepanu pöörama vormide väljendusrikkusele ja sümboolikale.

Piparkoogid olid oma aja uudiste edastajad, kujutades uute kuningate, imperaatorite või kuningannade portreesid. Hoolikalt kujundatud piparkoogid olid ainus „graafiline disain”, mis jõudis lihtrahvani. Need olid omamoodi tänapäeva ajakirjade ja kunstiraamatute eelkäijad.

Mitte ainult jõuludeks

Piparkooke valmistati aastaringselt. Nende kaunistamiseks olid ameti eraldi kunstnikud, kes ilustasid küpsetisi kullatise, hõbeda ja looduslike toiduvärvidega, maalides neile isegi terveid pilte. Kloostrites valmistati usulist sümboolikat kandvaid vürtsikooke. Piiblistseene, pühakuid ja kroonitud päid kujutavaid koogikesi söödi mitmesuguste pühade ajal ning müüdi palveränduritele.

Uskumused ja kombed

Suuremaid ja eriti kauneid piparkooke ei söödudki, vaid kasutati seina- või aknakaunistusteks, et oma jõukust näidata.
Lihavõttepühade ajal olid levinud lilli, õisi ja nööpe kujutavad piparkoogid. Kasutusel olid mitmesugused lindude ja loomade kujutised.

  • Tuvi peet kiindumuse sümboliks,
  • Küülik tähendas sigivust,
  • Isahirv sümboliseeris vaprust
  • Siga küllust.
  • Soldatite, relvade ja kindluse-kujuga piparkookide söömine kasvatas uskumuse järgi vaprust ja julgust.
  • Mehe ja naise kujutamine küpsetiste vormis lisas abieluõnne,
  • Piparkoogist süda viitas armastusele.
  • Piparkoogist südame kinkimist väljavalitule võrdsustati armastuskirjaga.
  • Vallalistele naistele pakuti söömiseks piparkoogist meesfiguure, et nad leiaksid tulevikus perekonnaõnne.
* * *

Eesti piparkoogi ajaloo kohta on vähe informatsiooni. Teema vajaks tõsisemat uurimist. Tõenäoliselt võisid esimesed piparkoogid rännata Eestisse hansalinnade kõrgajal 14-15 saj. Soomes ja Eestis jõuti piparkookide tegemiseni alles 19. saj. lõpus. Kui küpsetamine käib siiani. Ka kodudes