Müstiline lugu: nägin tumedat hõljuvat kogu keset koridori. Olin kui halvatud ja hing jäi kinni...

Hingedepäeva eel palusime lugejatel jagada meiega oma kummalisi ja seletamatuid kogemusi, kui tundub justkui sinu läheduses oleks veel keegi, kuigi silmaga sa teda ei näe. Näiteks kirjutas üks lugeja oma 13 aasta tagusest veidrast kogemusest.

“Olin siis 15-aastane ja veetsin ööd vanaema juures,” alustab ta. “Tal oli suur eramaja, kus ühes toas oli ka arvuti ja internet (see oli tol ajal pigem privileeg, mitte inimõigus). Pimeduse saabudes läksid vanaema ja vanaisa autoga lennujaama minu onu perekonnale järele ning mina koos nende tolleaegse koeraga jäime kahekesti terve maja peale.

Veetsin enamuse ajast arvutitoas ja ootasin teisi koju. Toauksest väljudes laiutas ees pikk esik, üle selle oli köök ja vasakul elutuba, kus oli ka koer. Millegi pärast tekkis mõne aja möödudes minus tunne, et ma ei taha toast väljuda ja tundsin kerget ärevust. Peale seda oli kuulda, kuidas täielikus vaikuses köögikraanist vett tilkus (kraan oli korras ja vett ei oldud mitu tundi sealt lastud). Mulle tundus, et ma mõtlesin üle, kuid siiski hakkasin kartma. Sellepärast otsustasin kutsuda teises toas oleva koera enda juurde julgustuseks. Ta oli väga rõõmsameelne ja varasemalt tuli alati kutsumise peale. Seekord mitte. Mitmekordse kutsumise peale tuli kutsa korraks suuretoa ukse lävele, vaatas hirmunud silmadega koridori keskele, hakkas niutsuma ja jooksis tuppa diivani taha peitu.

Järgnevat ma mäletan väga segaselt, ilmselt on mu mõistus selle lihtsalt ära blokeerinud. Tean vaid nii palju, et kuulsin imelikke õudusttekitavaid hääli ja nägin tumedat hõljuvat kogu keset koridori. Olin kui halvatud ja hing jäi kinni. Paari sekundi möödudes,mis tundus terve igavikuna, suutsin kiiruga ukse kinni tõmmata, läksin arvuti taha, panin klapid pähe ja kuulasin muusikat kuni pererahvas koju saabus.

Ma ei ole ainus, kes seal majas veidrusi on kogenud. Kui minu isa seal väiksena elas, kuulis ta tihti öösiti, kuidas keegi köögikappide uksi avab ja sulgeb. Varasemalt seal ööbides olen mina kuulnud samme esikus ja näinud õudusunenägusid.

Kes teab, mis energiatega seal tegu on, kuid midagi õõvastavat elab tolles majas. Keegi ei tea miks, kui kaua ja kes seal on. Ometi on see midagi nii tugevat, et on mul värskelt meeles ka nüüd — 13 aastat hiljem."

Osale sinagi meie auhinnamängus! Kirjuta meile oma müstilistest kogemustest ja võida kinkekott Madaralt ning väärt kirjandust!