Kodutohtri detsembrikuu teemad
* Kas muusika aitab terveneda?

* Pahade päevade päästja

* Kadedus – surmapatt või sütitaja?

* Müstilised libahelid peas

* Teismeline mustast august välja

* Ravimtaimed, mis paneva vere käima

* Söödavad kingid jõulukotti

* Müüt või tõde: kas šokolaad on tervislik?

* Mahlaga elu mahlakamaks

Juba ammustesse aegadesse tagasi minnes näeme, et seal, kus on olnud inimene, on olnud ka muusika. Läbi sajandite on inimene kasutanud seda enese väljendamiseks ja enesega toimetulemiseks.

“Muusikateraapias on olnud alati kolm komponenti: haigus, muusika ja keegi, kes aitab tervenemisprotsessi läbi viia. Loodusrahvaste hulgas olid selleks šamaanid, kes kasutasid šamaanitrummi, et saada kontakti väljaspool meie teadvust olevate jõududega. Nad uskusid, et kuri vaim on inimese sisse tulnud ja ta haigeks teinud. Šamaan viis end trummimängu ja rituaalide abil transsi, et teispoolsusega kontakti saada ja näha, mis haiget inimest vaevab,” selgitab muusikapsühholoog Dali Kask. “Mõnes mõttes toimib see tänapäevases käsitluses samamoodi. Muusika ja helid avaldavad inimesele mitmeplaanilist toimet, mõjutades muu hulgas ka alateadvust, kus võib peituda haigusi põhjustavaid allasurutud mälestusi ja teadvustamata konflikte.”

Muusikapsühholoogiaga hakati teaduslikul tasandil rohkem tegelema 19. sajandi teisel poolel. Uurijaid huvitas, kuidas helid mõjutavad meid füsioloogiliselt: kuidas helilained jõuavad kõrvade kaudu ajju ja liiguvad mööda kuulmisteid erinevatest ajupiirkondadest läbi. Kõige sellega kaasneb terve hulk füsioloogilisi ja emotsionaalseid reaktsioone. “Kui meile muusika ei meeldi, võib pulss kiireneda, vererõhk tõusta ja inimene võib hakata higistama. Samas meeldiva muusikaga võib pulss aeglustuda, hingamise sagedus muutub rahulikumaks. See omakorda lõdvestab ja rahustab meie keha ja meelt,” selgitab muusikapsühholoog.

Inimeste reaktsioonid on väga individuaalsed, ja eri hetkedel võib reaktsioon olla isesugune ka ühe inimese puhul. “Universaalselt mõjuvat muusikat ei ole olemas. Kõik sõltub keskkonnast, inimese emotsionaalsest ja tervislikust seisundist, isegi tema vanusest ning soost.”

Meloodia peab meeldima

“Uuringud näitavad seda, et kui inimene on muusikapalaga tuttav ja see talle meeldib, siis on ka selle mõju suurem,” kinnitab Dali Kask. “Näiteks ühes uuringus kuulasid naised sünnituse ajal muusikat — just sellist, mille nad olid ise valinud ja mis neile meeldis. Kuna muusika mõjus neile rahustavalt ja keha lõõgastus, siis valutundlikkus vähenes ja sünnitus muutus kergemaks.”

Kuidas muusikat enda kasuks tööle panna, loe edasi Kodutohtri detsembrikuu numbrist või portaalist kodus.ee