See selgus nii meie küsitlusest, kus 51% lugejatest kinnitas, et lapse koht on kodus ja tööle tal asja ei ole, kui kommentaariumist, kus saja arvamusavalduse peale leidsime umbes viis kirja, kus laste tööle kaasa võtmine heaks kiideti.

Näiteks:

Kats: "See on ikka tööandjad öelda, kas ta tahab oma ruumides lasteaeda pidada või mitte. Mina kupataks ka minema, kui keegi oma titte kaasa tassiks."

2 lapse ema, spetsialist pangas: "Ainult ebanormaalne inimene tassib oma lapsi tööle ja koosolekule kaasa! Iga asja jaoks on oma koht ja aeg! Koerad ja kassid samuti hoidke töökohtadest eemal. Selleks ongi vanemapuhkus, et emad püsiks 1,5 a kodus lastega! Ja lasteaiad leiutatud, kuhu laps viia vanemate töôloleku ajaks!"

Einohh: "Sel juhul tuleb ikka valida, kas teed tööd või oled kodus lapsega, mitte ära vea oma lapsi tööle kaasa, kus sa ei ole üksinda. Väga enesekeskne arusaam on inimestel, et vean oma lapse igale poole kaasa ja kui teistele ei meeldi, siis saage ise sellega hakkama, mida arvate-suurim egoism ju. Laste jaoks on lapsehoidja, lasteaed kui ise ei saa juures olla, mitte ei tassita tööle kaasa. Tööandjana keelaks sellise asja kohe ära ja inimene, kes tuleb töövestlusele lapsega, jääks ilmselgelt ilma sellest kohast. Võtame siis juba koerad, kassid ja kõik hoolealused tööle kaasa, kes kodus on. Uskumatu rumalus on pead tõstmas."

Kus see loogika siis nüüd on? Me tahame, et meile sünniks rohkem lapsi ja riik jääks püsima, aga samas käitume omaenda laste ja emadega nii vaenulikult?