Naine kurdab mehe eksi üle, kes ei taha nende elust kaduda: milleks teha mu mehele siiani kinke, kuhu peale on kirjutatud väga isiklikke pühendusi?

“Miks osad eksnaised sedasi käituvad, nagu näiteks minu mehe ekselukaaslane, kellega ta elas koos kolm aastat, aga nüüdseks on sellest juba kaks aastat või natukene rohkemgi?” küsib üks naine Naisteka foorumis. “Suhe lõpetatud, lahku mindud, kuid naine ikka otsib võimalusi mehega suhtlemiseks.”

“Olgu see siis pisteliselt aeg-ajalt SMS-imine, hoolimata sellest, et mees suhelda ei soovi ja ei vasta, lõpetades sellega, et kasutatakse manipuleerimiseks last. Ja mis veel, see ei ole mu mehe ja selle naise ühine laps, vaid naisel on lapsi kahe erineva mehega, aga nüüd tuuakse last igal võimalikul juhul mu mehe ema juurde ning siis pressitakse ennastki sinna külla. Elame kõrvalmajades ja pärast sõidetakse üliaeglaselt meie akendest mööda.

Ja milleks teha mu mehele siiani jõulukinke, kuhu peale on kirjutatud väga isiklikke pühendusi (nt kalleimale jms)? Ja tegelikult, asi, millest ma väga aru ei saa, on just see SMS-ide saatmine — no milleks?

Kirjutan ajendatuna sellest, et täna saatis ta taas SMS-i, et mees kirjutaks tema telefoninumbri omale telefoni. No aru ma ei saa!”

Lugeja, anna nõu, kuidas tüütu eksnaisega hakkama saada?